25.05.2009

Riik astub samme ühistegevust toetavate meetmete rakendamiseks

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda viis Maamajandu­se Infokeskuse tellimusel läbi uuringu, mille eesmärk oli esi­le tuua põllumajandussaaduste ja -toodete ühisturustuse praktilised näited ning anda hinnang ühistu­rustuse olukorrale Eestis. Loode­tavasti annab positiivsete ühistu­rustuse kogemuste tutvustamine ettevõtjatele mõtteid, kuidas ühis­tegevust paremini korraldada.

Uuringu laiem sihtgrupp oli Ees­tis tegutsevate põllumajanduse ja ühistegevusega seotud organisat­sioonide, tulundusühistute ning kohalike tegevusgruppide juhid ja liikmed (kokku 98 organisatsiooni, sh 72 põllumajandusorganisatsioo­ni ja ühistut ning 26 kohalikku tegevusgruppi). Uuringu spetsiifilisem sihtgrupp oli konkreetsete ühistu­rustuse näidete võtmeisikud, kel­le initsiatiivil või juhtimisel ühisturustus toimub. Meetoditena kasutati elektroonilist ankeetküsitlust ja in­dividuaalseid intervjuusid. Uuring viidi läbi möödunud aasta lõpus.

Ankeetküsitlusele vastas kok­ku 49 inimest 42 organisatsioonist, seega hõlmab uuring 43% valimisse haaratud organisatsioonide esinda­ja arvamust. Vastajatest 8 on seotud tulundusühistuga, 16 kohaliku tegevusgrupiga ja 25 mittetulundus­ühinguga. Vastajatest suurema osa moodustasid organisatsioonide te­gevjuhid ning juhatuse liikmed.

Hinnang ühisturustuse olukorrale

Ankeetküsitlusele vastanutest 25% hindas ühistegevuse hetkeolukorda Eestis halvaks, 63% pigem halvaks ja 12% pigem heaks. Heaks ei pida­nud seda mitte ükski.

Kriitilise hinnangu andnud vas­tajad ütlesid, et Eestis ei motiveeri-ta ega toetata ühistegevust riiklikul tasandil. Siiski peaks initsiatiiv tu­lema ettevõtetelt ja inimestelt en­dalt, ühistegevust ei saa kellelegi peale suruda. Vabariigi algusaas-tal püüti seda ülalt alla peale pres­sida, see aga ei osutunud edukaks. Toimub küll ühishuvide esindami­ne, kuid majanduslikku koostööd on vähe.

Märgiti, et ettevõtjad ei tunne ühistegevuse põhimõtteid. Suure­mad ettevõtted kardavad oma kau­bamärgi pärast (see märkus käis aiandusvaldkonna kohta), vähe on ühist tootearendust. Mõned kriiti­lised märkused tulid veel ühistege­vust vedavate inimeste aadressil -mõnedel juhtudel on juhid pannud ühistu oma isikliku kasu nimel töö­le ning põllumajandustootjate hu­vid on jäetud tahaplaanile. Märgiti ka ebatervet konkurentsi ja välis­kapitali survet (sh pangad).

Siiski leitakse, et mõnes piirkon­nas ja valdkonnas on ühistegevus üsna hästi arenenud. Vastaja, kes hindas olukorda pigem heaks, nen­tis, et nende organisatsiooni liik­med kasutavad pidevalt tõuaretus­alase ühistegevuse tulemusi.

Ühisturustust takistavad tegurid

Vastajatel paluti 12 valikuvariandist nimetada 1-5 põhjust, mis ta­kistavad põllumajandussaaduste ja -toodete ühisturustuse arengut Eestis. Keskmiselt toodi välja 4 põhjust.

Ühisturustuse arengut takistava­test teguritest nimetati kõige enam, et ettevõtjad eelistavad ühisele te­gevusele individuaalset, nad ei usalda üksteist ega ühistut. Mõle­mad asjaolud tõi takistava tegurina välja 63% vastajatest. Üle poolte aga (51%) arvas, et puuduvad inimesed, kes tahaksid või suudaksid ühiste­gevust vedada. Takistavatest tegu­ritest märgiti veel, et ettevõtjatel puuduvad teadmised ja kogemused ühisturustusest (41% vastajatest), ühistud ei suuda konkureerida vä­lismaisel kapitalil põhinevate et­tevõtetega (39%), ettevõtjad eelis­tavad pikaajalisele kasule kiiret . kasumit (35%) ning ühistute tekki­mine on raske, kuna turg on ära jao­tatud (35%). Vähem äramärkimist leidsid: ettevõtjatel on puudu julgu­sest ühisturustust korraldada (29%); kehtivad seadused ja õigusaktid ta­kistavad ühisturustust (24%); ühis­tute juhtimine on keeruline (18%); ettevõtjad ei tunne ühistegevuse põhimõtteid (10%).

Vabades kommentaarides tõid mitmed vastajad välja, et ühistu­rustuse arengut takistab Eesti pan­ganduse süsteem ning laenu saami­se võimalus on olematu. Leiti ka, et suurim probleem on algkapitali või toetusprojektide puhul omaosaluse puudumine. Põllumajandustoot­jal ei ole nii palju raha, et tootmi­se kõrvalt jätkuks seda ka tööstuste ülesehitamiseks. Kindlasti on üks takistavaid tegureid senised nega­tiivsed kogemused. Kui usaldust pole, ei saa koos majandada. Üks vastaja oli nördinud negatiivsete minevikukogemuste pärast: selles piirkonnas kadusid nii liha-, piima- kui teraviljaühistu. Negatiiv­sed kogemused takistavad usaldu­se tekkimist ka uute ühistegevuse projektide vastu.

Üks vastaja arvas, et riigil puu­dub nägemus, kuhu peab Eesti põl­lumajandus jõudma 5,10 või 20 aas­ta pärast. Eestis ei hinnata kogenud ja heade teadmistega inimesi, kel­lel puuduvad rahalised vahendid uute toodete tootmiseks. Mainiti veel liigset bürokraatiat ja kõrgeid nõudmisi väikekäitlejatele.

Ühisturustust soodustavad tegurid

Vastajatel paluti etteantud 9 valiku-variandist nimetada 1-5 tegurit, mis soodustavad põllumajandussaadus­te ja -toodete ühisturustuse arengut Eestis. Nimetati keskmiselt 4. Soo­dustavate teguritena märgiti kõige rohkem suurenevat majanduslikku survet üksikettevõtetele (73% vas­tajatest). Olulisimaks peeti ka ühis­turustuse valdkonna positiivsete näidete tutvustamist (65%) ja riigi toetusskeeme (61%). Rohkem kui pooled vastajad märkisid ära ühis­te piirkondlike toodete (brändide) väljatöötamise soodustavat mõju (53%). Ühistegevuse liidrite kooli­tamisest võiks kasu olla 43% vasta­jate arvates.

Kolmandik arvas, et soodustav tegur on ka ühistegevuse põhimõte­te laialdane tutvustamine ning et­tevõtjate koolitused ühisturustuse valdkonnas. Suhteliselt oluliseks peeti asjaolu, et ühistu liikmed tu­rustavad oma toodangu vaid ühistu kaudu (29%) ning et ühiselt tegutse­vad sarnase suuruse ja huvidega et­tevõtted (27%).

Vabade kommentaaridena toodi välja koolituse ja praktiliste näidete tutvustamise olulisust, tuli ka krii­tikat riigi suunas. Pakuti välja, et LEADER-i meetmete võimalusi peaks laiemalt tutvustama.

Organisatsioonide ja ettevõtete ühistegevused

Uuringus osalejatelt küsiti, millis­te tegevustega on vastaja organisat­sioon oma liikmetele toeks põlluma­jandussaaduste ja -toodete ühisel turustamisel. Märkida võis kõik so­bivad vastuse variandid. Vastajate enda organisatsioonid on oma liik­metele kõige rohkem toeks müü­gi või müügivõimaluse korraldami­sega (31% vastajatest) ning toodete ühise tutvustamise ja reklaamiga riigisiseselt (31%). 29% küsitletu­test nimetas turu-uuringute, tur­gude analüüsi ja hinnainfo edas­tamist, 27% tõi välja ühisturustuse alase nõustamise, 24% ühise saa­duste ja toodete müümise ning 22% ühise transpordi korraldamise. Vä­hem märgiti toodete ühist tutvusta­mist ja reklaami väljaspool Eestit (18%), toodangu ühise ladustami­se ning esmatöötlemise korralda­mist (10%) ning ühise pakendamise korraldamist (6%). 31% vastajatest märkis, et nende organisatsioon ei tegele ühisturustuse tegevustega.

Organisatsioonide esindaja­tel paluti märkida, milliste ühistu­rustuse tegevustega tegelevad or­ganisatsiooni liikmed (ettevõtted). Kõige enam nimetati, et ettevõt­ted tegelevad toodangu müümisega läbi tulundusühistu (49% vastaja­test) või toodangu ühise müümisega mõne teise organisatsiooni kaudu (31%). 24% küsitletutest pani kirja, et liikmed osalevad toodete ühise

tutvustamise ja reklaami program­mides Eestis, vastavates program­mides väljaspool Eestit tegutsevad ettevõtjad 10% vastanute hinnan­gul. Ettevõtete osalemise ühises transpordilogistikas ja esmatöötlemises tõi välja 22% vastajatest. 18% nimetas ühiseid turu-uuringuid ja analüüse ning ühisturustuse alast nõustamist. Vähem vastuseid said osalemine ühises pakendamises (10%), toodangu ühine ladustamine (8%) ja müügi korraldamine partne­ritele (8%).

Ühisturustuse praktilised näited

Uuringu lõpptulemusena valmis 15 põllumajandussaaduste ja -toode­te ühisturustuse süstematiseeritud näidet. Need kirjeldavad põlluma­jandustootmise erinevaid valdkon­di: piim, sea- ja veiseliha, teravi­li, aiasaadused, köögivili ja kartul, mahe- ja talutooted ning vähid. Po­sitiivsete ühisturustuse kogemuste­na on uuringus välja toodud järgmi­sed näited.

Eesti Lihaveisekasvatajate Selts tegeleb lihaveiste ühisturustusega. Seltsil on 204 liiget, kuid turustuses osalevad ka mitteliikmed. Selts on loonud kaubamärgi "Eesti lihaveis" ja elusloomade ühise turustamise süsteemi. Eesti lihaveistest valmis­tatud kvaliteettooted on koostöös Rakvere Lihakombinaadiga jõud­nud Selveri keti kauplustesse.

Viru Lihaühistu turustab elus-sigu. Liikmeid on 9, kuid kokku tu­rustab ühistu kaudu oma toodangut umbes 15 seakasvatajat. Elussigu müüakse siseturul, 2008. a müügi-käive oli u 10 mln krooni.

TÜ Laeva Piim turustab ühiselt toorpiima. 19 liiget müüb ühistu kaudu päevas umbes 210 tonni pii­ma, see läheb nii Eestisse kui teis­tesse Baltimaadesse. Ühistu aasta­ne realiseerimise netokäive on 400 mln krooni.

TÜ Jõgevamaa Põllumajandus­tootjate Liit tegeleb piima ühistu­rustusega. Ühistul on 22 liiget, kuid selle kaudu müüakse 38 tootja piim, kokku u 216 tonni päevas. Peale toorpiima müügi on ühistu ekspor­timiseks lasknud valmistada ka valmistooteid (pulber, või, koor). Rea­liseerimise netokäive piima osas on u 400 mln krooni aastas. Ühistu tegeleb ka teravilja ja rapsi ühise turustamisega. Kogukäive on u 500 mln krooni.

Tartumaa Piimatootjate Ühistu turustab toorpiima. 14.1iiget müüb kokku u 45 tonni piima päevas, rea­liseerimise netokäive on u 82 mln krooni aastas. Ühistu kaudu hangi­takse ka mõned tootmiseks vajali­kud sisendid.

Eestimaa Piimatootjate Ühistu tegeleb toorpiima ühisturustamise ja juustu tootmisega. Umbes 35 liiget müüb kokku 75-80 tonni pii­ma päevas, millest 15 tonni tööt­leb ühistu omanduses olev Vändra meierei juustuks. Ühistu on alus­tanud aktiivset koostööd Tori-Sel-ja Piimatootjate Ühistuga, et luua mõlema meiereide baasil ühisette­võte piima töötlemiseks ja toodete turustamiseks.

Raplamaa Tootjate OÜ korral­dab teravilja ühisturustust. Ühin­gul on 30^0 põllumajandustoot­jast osanikku, kellest u 10 tegutseb üheskoos aktiivselt. 2008. a teravil­ja müügikäive oli u 5 mln krooni. Ühingu kaudu hangitakse ka toot­miseks vajalikud sisendid ja söö­dad.

Kevili Põllumajandusühis­tu TÜ tegeleb teravilja ja rap­si ühisturustusega, liikmeid on u 100. 2008. a müüdi ühistu kau­du u 10 000 tonni rapsi ja u 15 000 tonni teravilja ekspordiks, u 3000 tonni teravilja Eestis. Hinnan­guliselt on senine turuosa rapsil u 15% ja teraviljal 2-3%. Kuna tera­vilja müügiga alustati alles tänavu, on oodata turuosa suurenemist.

Eesti Aiandusliit annab välja kvaliteedi- ja kodumaisuse märki "Eestis kasvatatud". Neid väljasta­takse kõigile kodumaistele aiasaadustele, istikutele ja ilutaimedele. Märki kasutab oma toodetel 12 ette­võtet, selliseid tooteid on müügil u 30-40. Müügi edenduseks korral­datakse kampaaniaid.

Peipsiveere Köögivilja Ühistu turustab köögivilja ja marju. Ühis­tu loodi 2005. aastal. Liikmeid on 8, kuid kokku turustatakse umbes 40 tootja aiasaadusi. Sortimendis on u 12 erinevat toodet. 2008. a müü­di 30 tonni köögivilja, millest sibul moodustas 18 tonni.

Reola Kartuliühistu tegeleb kar­tuli ja köögivilja töötlemise ning ühisturustamisega. Ühistu koondab Ülenurme valla 7 kartulikasvatajat. Lisaks ostetakse kartulit kokku veel viielt tootjalt. Ühistul on oma töötlemistsehh. Toodangust moodustab

u 70% kartul ja 30% köögivili. Valmis: toodangut müüakse u 110-120 ton­ni kuus, millele lisandub pesemata kartul ja töötlemata kapsas. Toodan­gu kaubamärk on "Üle nurme".

TÜ Eesti Mahe turustab mahe-tooteid. Liikmeid on 70-80 ning ühistu kaudu müüakse kolme too­tegrupi tooteid: töötlemata puu-ja köögivili, teraviljatooted, liha­tooted. Tegeldakse piimatoodete müügi käivitamisega. Ühistul on enamusosalus Märjamaa lihatöös­tuses.

TÜ Lõuna-Eesti Toiduvõrgustik tegeleb mahe- ja talutoodete ühis­turustusega. Toiduvõrgustikus osa­leb umbes 20 talu, kes turustavad oma toodangut nn toidukasti kaudu. Igal nädalal jõuavad Tartu klien­tideni Lõuna-Eesti peamiselt ma­hedad talutooted. Ühiselt kaubastatakse köögivilja, kartulit, õunu, maasikaid ja vaarikaid, teed, ja­husid ja teraviljatooteid, kanamu­ne, hoidiseid jpm. Alustatud on ka loomsete saaduste müügiga.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda annab välja päritolu- ja kvaliteedimärki "Tunnustatud Ees­ti maitse". Pääsukesemärki kannab kokku 160 toodet. Kvaliteedimärk loodi 2000. a rõhutamaks kodumai­se põhitooraine kasutamist toode­tes. Märgi eesmärk on kodumaise põllumajandustootmise ja toidu­tööstuse arengu soodustamine. Sel­le tutvustamiseks korraldatakse teavituskampaaniaid.

Eesti Vähikasvatajate TÜ koon­dab 16 vähikasvatajat. Kuna ühistu on noor, siis otseselt turustamisega pole veel alustatud. Praegu vaheta­vad ühistu liikmed omavahel hin­nainfot, tegeldakse õppereiside, seminaride ja vähikasvatusalaste koolituste korraldamisega nii liik­metele kui mitteliikmetele, samuti ühistusisese info ning teadmiste le­vitamisega.

Kokkuvõte

Ühisturustus on kõige paremini arenenud piimandussektoris - kok­ku tegutseb vähemalt 10 piimaühis­tut. 2008. a detsembri seisuga müü­di piimaühistute kaudu 990 tonni piima päevas, mis teeb aastaseks kogumahuks u 360 000 tonni. See­ga on ligikaudu pool Eesti piima­kogusest koondunud põllumajan­dustootjate ühistute kätte. Teistes sektorites on ühistegevus arenenud märksa tagasihoidlikumalt.

Toimivate ühistute esindajad ni­metavad ühistegevuse eelistena stabiilsust, soodsamaid hindu nii müügil kui ühishangete korralda­misel ning turuväljundi tekkimist väiksematele tootjatele.

Ühistegevuse arengut soodus­tab uuringus osalejate arvates kõi­ge enam suurenev majanduslik sur­ve ettevõtetele. Seega peaks uute ühistute tekkimine tänaste madala­te kokkuostuhindade juures olema paratamatu. Riiklikud meetmed saavad sellele vaid kaasa aida­ta, tahe ühistegevuseks peab tule­ma ettevõtjatelt endalt ja lähtuma igapäevasest majandustegevusest. Põllumajanduse toetamine ei nõua riigilt alati raha, alustada saaks mitmesuguste siseriiklike nõuete leevendamisest.

Hästi toimivate ühistute esinda­jad tõid ühisturustuse arengut ta­kistava tegurina kõige enam välja usaldamatust - nii ettevõtjate enda vahel kui ettevõtjate usaldama­tust ühistute ja nende liidrite suh­tes. Lahendusena pakub ühe ühistu eestvedaja välja, et liikmetele tu­leb pidevalt näidata ausast ja üks­teist arvestavast tegevusest saada­vat kasu.

Ühisturustuse arengut takistab ka ühistegevuse põhimõtete vähe­ne tundmine (põllumajandussektoris üldiselt ning ka ühistute sees tekib aeg-ajalt arusaamatusi ühis­tegevuse põhimõtete ja kasu üle).

Üks arengut takistav tegur on et­tevõtjate kiire kasumi ootus. Ühis­tu liikmetel tekib sageli headel ae­gadel kiusatus eraldi müüa, saades lühiajaliselt suuremat kasu. Ühis­tegevusest saavad kasu ka need et­tevõtjad, kes ise ühistegevuses ei osale. Ühistud on näiteks eestkõne­lejad hinnaläbirääkimistel tööstus­tega. Vajadusel saavad ühistud eks­porditavate kogustega reguleerida pakkumist ning sellest tulenevalt ka hindu siseturul.

Enamasti väliskapitalil põhine­vad tööstused takistavad tootjate koondumist ja turg on ära jaotatud. Suurt pahameelt tekitavad ühistute esindajates väärtusahela kõrgemad lülid, s.o toidutööstused ja kauban­dus, mis on sageli välismaiste kont­sernide omanduses. Ühisturustu­se arengupiduriks võib lugeda ka omaaegseid erastamisotsuseid, kus töötlev tööstus on läinud välisomanike kätte. Märgiti, et tööstused on selgelt huvitatud, et pilt oleks kil­lustatud.

Ühisturustuse areng sõltub veel inimestest. Toimivad ühistud toetu­vad tegusatele inimestele. Ühistu­rustuse eestvedajaid on liiga vähe. Ühistutele on samas vaja võime­kaid juhte, sest nende juhtimine on suhteliselt keeruline. Teatavasti on kõikidel ühistu liikmetel üks hääl, mis eeldab otsustamisel konsensu­se otsimist. See aga ei pruugi tulla lihtsalt.

Usaldus saab tekkida ettevõtjate vahel, kes üksteist tunnevad. Ühis­turustuse olukorra parandamiseks Eestis tuleks soodustada ja toetada ühistegevuse põhimõtteid ja toimi­mist käsitlevaid koolitusi ning aru-teluseminare. Riik saaks koolitus­te ja teavituse läbiviimisele õla alla panna ka olemasolevate meetme­tega - ühistegevus tuleks tõsta vaid prioriteediks. Uute ühisturustu­se projektide tekkimiseks peaksid koolitused ja üritused olema sek­tori- või tegevusalapõhised. Siht­grupp peaks olema sarnaste huvide ja võimalustega ettevõtjad, võima­lusel geograafiliselt lähedal asu­vad. Koolitustel peaksid esinema lektorid, kellel on olemas kogemus ühistute loomisel ja juhtimisel. Vaja oleks tegelda potentsiaalse­te ühistegevuse eestvedajate süs­temaatilise koolitamisega, mille­le lisanduks mentorlusprogramm. Eeskujuks võiks võtta 2004. a läbi­viidud projekti "50 edukat maaettevõtjat".

Peale uute ühistute tekkimise peaks tähelepanu pöörama ka te­gutsevatele ühistutele. Nendegi liikmeid on vaja järjepidevalt koo­litada. 2008. a said tulundusühistud teavitus- ja koolitustoetust Maaelu Edendamise Sihtasutuselt. Kuna päris mitmed ühistud tõid selle toe­tuse välja positiivsena, võiks sama või sarnaste meetmetega jätkata.

Viimasel ajal on mitmed ette­võtjad kokku puutunud olukorra­ga, kus soov ühistuga liitumiseks on olemas, kuid seal uusi liikmeid vastu ei võeta. Arusaadavalt on te­gutsevate ühistute esmane eesmärk olemasolevate liikmete majandus­huvide kaitsmine, uute liikmete vastuvõtmise võimalus sõltub turu-väljundite olemasolust. Ühistu kas­vamisel on kusagil ka piir, kus liik­mete ühine huvi kaob. Koostöös tekib vähem probleeme, kui liik­meskond on ühetaoline ning tunne­tab ühist vastutust.

Tõenäoliselt teevad ühistud liiga vähe koostööd, samas võimaldaks just ühine strateegia pidada töös­tustega läbirääkimisi jõulisemalt positsioonilt. Peaks toimima koor­dineeritud müük, paremini tuleks ära kasutada logistilisi võimalusi, vaja oleks koordineerida eksporti.

Mitmed ühistud on jõudnud arenguetappi, kus tegevuse paran­damiseks tuleks investeerida töötlemis- ja logistikavõimaluste väljaarendamisse. Ühistutel peaks tekkima juurdepääs maaelu aren­gukava investeeringumeetmetele. Toetuste eraldamisel tuleks eelis­tada ühistute investeeringuid.

Rohkem infot uuringu kohta leiab www.maainfo.ee (maaeluvõrgustik).

Jaan Nõmmik

TÜ Eesti Mahe tegevdirektor:

"Eesti Mahe alustas 6 aastat tagasi vaid maheliha turustamisega. Viimastel aastatel on sortiment kõvasti laienenud ning praegu on meil 5 seltsingut: liha-, piima-, puu- ja juurvilja-, teravilja- ning mee- ja teeseltsing.

Mai alguse seisuga on meil ühistus 88 liiget. See arv suureneb pidevalt.

Ühistu ostab oma liikmetelt toodangu kokku ja leiab turustusvõimalused. Sageli sõidame talusse ise kaubale järele ning viime selle siis kas otse kauplusesse-toitlustusasutusse või mahetunnustusega tööstusesse.

Uusim ettevõtmine oli meil käesoleva aasta alguses mahepiima kokkuostu organiseerimine koostöös Piimandusühistuga E-Piim. Tänu Märjamaa Lihatööstuse tunnustamisele mullu jõudis müügile maheliha, teraviljade töötlemine toimub neljas ettevõttes.

Meie ühingu liikmete toodang on müügil ökopoodides ning Tallinna ja Tartu kaubamajas. Hinnakujunduses mängivad tähtsat osa suuremad poed.

Praegu on puudu sobilikest hoiutingimustest, et saaks sügisest saaki ületalve hoida ja kevadel turustada."

Ingvar Tši?ikov

Peipsiveere Köögivilja Ühistu juhatuse esimees:

"Ühistu sai loodud 2005. aastal, et Peipsi-äärse piirkonna põllumajandussaadusi oleks kergem turustada. Üksinda on ju väga raske oma kaupa müüa, läbi ühistu on võimalused tunduvalt suuremad.

Kõige populaarsem on Peipsi-äärne sibul ning selle turustamisega sai omal ajal ka alustatud. Usaldus sibula kvaliteedi vastu on olnud ju aastakümneid. Kuigi meie sibul on poodides mõnevõrra kallim kui tavaline, on paljude jaoks olulisem hea kvaliteet ja maitse.

Lisaks mugul- ja tippsibulale turustab ühistu ka värsket sibulat, kurki, tomatit, suve lõpul marju ja muid põllusaadusi.

Müüme oma kaupa peamiselt laatadel ja Tallinna suuremates kauplustes, maikuus laiendame äri pealinnas veelgi. Plaanime alustada värske kauba koju kättetoimetamisega, peale selle on kokkulepped sõlmitud Nõmme ja Rotermanni turuga."