Hispaania maaeluvõrgustik (Red Rural National)

lisatud 16. juuni 2009

Hispaania lühikirjeldus

Pindala: 504 411 km²
Rahvastik: 44,5 milj elanikku (rahvastiku tihedus: 88 elanikku/km²)
SKP elaniku kohta: 19 480 € (aluseks aastad 2000-2002)

Maapiirkonnad katavad 91,3% Hispaania territooriumist ning ca 20% rahvastikust elab maapiirkonnas. Hispaaniat iseloomustavad olulised piirkondlikud erinevused, eelkõige sisemaa ja rannikualade vahel.

Hispaania suurim väljakutse on peatada maaelanike väljaränne linnadesse, mis on tingitud eelkõige viletsatest elamistingimustest, mis tulenevad lisaks muudele põhjustele peamiselt asukohast, kliimast või vee vähesusest. Maapiirkonnas on peamiseks rahvastiku maapiirkonnas hoidjaks ja töökohtade säilitajaks primaarsektor (põllumajandus, jahindus, metsandus).

Valitud strateegia

Tulenevalt oma struktuurist, viiakse Hispaanias maaelu arengu poliitikat ellu maaelu arengu programmide kaudu, mille on koostanud autonoomsed ühendused piirkondlike tasandite alusel. Sellest tulenevalt on Hispaanial 17 piirkondlikku ja 2 horisontaalset programmi (Riiklik raamkava ning Maaelu võrgustik, mis on koostatud riiklikul tasandil). Riikliku raamprogrammi, mis ei sisalda eelarvega seonduvat, kiitis Euroopa Komisjon heaks 28. novembril 2007. a.

Hispaania viib riikliku maaeluvõrgustiku (Red Rural Nacional) teegvust ellu üleriigiliselt läbi võrgustiku programmi. Riikliku maaeluvõrgustiku tegevus ulatub üle terve Hispaania territooriumi.
Hispaania maaelu võrgustiku tegevuskava sisaldab järgmisi tegevusi:

• 2007-2013 piikondlike maaelu arengu programmide rakendamise edendamine:

• Programmeerimise ja rakendamise suutlikkuse tugevdamine kogemuste ja teadmiste, uuringute ja maaelu arengu programmide käivitamise analüüsimise kaudu terves Hispaanias;
• Valitsemise parandamise kaudu tegevuste koordineerimise ja uuringute abil;
• Praktikate identifitseerimise, analüüsimise ja edastamise kaudu;
• Võrgustiku juhtimise kaudu;

• Alt ülesse tulevate maaelu arengu oskuste parandamine maapiirkonnas läbi:

• Tehnilise abi, mis on suunatud maaelu arengus osalejate oskuste parandamisele;
• Tehnilise abi, mis on suunatud siseriikliku ja rahvusvahelise koostöö koordineerimisele ja optimeerimisele;
• Tehniline abi ja koordineerivate tegevuste, mis on suunatud innovaatiliste pilootprojektide rakendamise edendamisele;
• Maaelu teadmiste levitamise;

• Maaelu väärtuste, maaelu poliitika, kogemuste ja teadmiste levitamine ühiskonnas.

Hispaania maaeluvõrgustiku eelarve, 2007-2013 (eurodes)

Riikliku maaeluvõrgustiku kulutüüp	Avaliku sektori toetus kokku (EUR)	EARDF panus (EUR)
(a) riikliku maaeluvõrgustiku juhtimine	37 689 964	18 844 982
(b) riikliku maaeluvõrgustiku tegevuskava rakendamine, sh hindamine	213 576 462	106 788 231
KOKKU	251 266 426	125 633 213
	______________	_______________

Link originaalloole inglise keeles: EL pressiteade (26.06.2008): Hispaania maaelu arengukavad 2007-2013: Riiklik maaeluvõrgustik http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=MEMO/08/437&format=HTML&aged=0&language=EN&guiLanguage=en

Lisainfo:

Hispaania maaeluvõrgustik on üks osa korraldusasutusest (Managing Authority), milleks on Keskkonna, Maa- ja Merekeskkonna Ministeeriumi Jätkusuutliku Arengu peadirektoraat. Korraldusasutus juhatab võrgustikku, samal ajal kui võrgustiku juhatus (Management Unit) on vastutav võrgustiku toimimise ja võrgustiku tegevuskava rakendamise eest, sh hindamine. Kokku 6 inimest.

Sekretariaat (Secretariat) organiseerib toetatavaid tegevusi ja edendab võrgustiku suhteid avalike institutsioonide ja teiste seotud asutustega. Kokku 4 inimest.

Seirekomitee (Steering Committee) vastutab koos korraldusasutusega programmi rakenadmise kvaliteedikontrolli eest. Selle president on Jätkusuutliku maaelu arengu peadirektor ning sinna kuuluvad võrgustiku liikmeorganisatsioonide esindajad, samuti Euroopa Komisjoni esindaja. Seirekomitee on olulisim organ, kus maaelu arengus osalejad saavad osaleda ja kollektiivselt panustada, uurida ja heaks kiita kõiki maaelu arengu programmi kvaliteediga seotud aspekte, nt nagu rahastatavate tegevuste valikukriteeriumid, püsihindamissüsteem, igaastaste seirearuannete läbi töötamine ja heakskiitmine, programmi muudatuste heakskiitmine. Seirekomitee kutsutakse kokku vähemalt 3 korda aastas.

Koordineeriv üksus (Coordination Body)vastutab kõikide piirkondlike maaelu arengu programmide koordineerimise eest. Hindamise alakomitee (Evaluation Sub-Committee) on vahend hõlbustamaks teadmiste vahetust ja olla abiks maaelu arengu programmide hindamisel ning loomaks uusi ja paremaid praktikaid selle rakendamiseks. Leader alakomitee (Leader Sub-Committee) ülesandeks on ideede vahetamine, kogemuste jagamine, uute kontseptsioonide üle arutamine ja üldiselt Hispaania maaelu arengus osalejatega suhtlemine. Temaatilised töögrupid loodakse 2009. a jooksul võrgustiku tegevusele kaasaaitamiseks.

Kommunikatsioonivahendid ei ole veel paika pandud, selle jaoks on loomisel vastav töögrupp. Kommunikatsioonivahenditena nähakse mh võrgustiku veebilehekülge (hetkel loomisel), kvartaalset ajakirja ning meedias figureerimist (ajalehed, raadio, TV)

Vt struktuuri joonist