Raplamaa Partnerluskogu Leedus LEADERi kogemusi hankimas
Allikas: Nädaline lisa "Talu leht", Anne KalfOriginaal artikkel: 
20. juuni 2009 5.-7. juunini viibis MTÜ Raplamaa Partnerluskogu 40- liikmeline grupp Leedu Vabariigi Ukmerge rajoonis, kus külastati LEADERi kohalikku tegevusgruppi.
Ukmerge rajoon asub Vilniuse maakonnas. Rajooni pindala on ligi 1400 ruutkilomeetrit, elanikke on 46 000, kellest Ukmerge linnas elab 27 000. Piirkonnas on enim arenenud puidu- ja mööblitööstus, samuti metalli- ja tekstiilitööstus. Majandusraskuste tõttu on mitmed ettevõtted oma töö lõpetanud ja inimesed on pidanud uue töökoha otsima.
Ukmerge rajooni kultuurielu ilmestavad mitmed rahvusvahelised festivalid nagu näiteks iga-aastane rahvusvaheline löökpillide festival ja 1812. aasta Prantsuse - Vene sõja Deltuovo lahingu aastapäeva tähistamine.
Õppereisi eesmärk oli tutvuda sealse tegevusgrupi elluviidud LEADERi projektidega ning koostööga erinevate sektorite vahel.
Kolm päeva oli eestlaste koduks puhkekeskus Roris, mille omanikud Rima Pivoriene ja Romas Pivoras on edukad ettevõtjad Taujenai lähedal. Neile kuulub peale puhkekeskuse nahatööstus ja nahkrõivaste esinduspood Roris, mis asub sõna otseses mõttes keset põlde. Ettevõte loodi 1993. aastal endisesse laudahoonesse ja annab täna tööd 40 kohalikule külaelanikule ning turustab oma kaupa välismaal.
Esimese päeva õhtul toimus Rapla ja Ukmerge partnerluskogude ühisseminar, kus sealse partnerluskogu juhatuse liikmed tutvustasid meile oma kogemusi erinevate LEADERi projektide elluviimisel, sest on ju nemad meist ühe tegevusetapi võrra ees. Neil on esimeste rahataotluste projektid juba ellu viidud, meie Raplamaal alles tegeleme projektitaotluste vastuvõtmisega.
Teisel päeval avanes võimalus kõiki eelmisel õhtul tutvustatud objekte ka külastada. Esimene peatuspaik oli Taujenai. Kohalik külaliider tutvustas meile kaunist ja majesteetlikku Taujenai mõisakompleksi, mis annab tööd 10-15 kohalikule elanikule, ja andis ülevaate LEADERi programmi kasulikkusest piirkonna arengule.
LEADERi toetuse abil soetas kohalik keskkool muusikariistad, mille tulemusena kasvas mõne aastaga kolmeliikmelisest triost 18-liikmeline rahvamuusikaansambel, mis on saavutanud ümbruskonnas suure populaarsuse ja lapsed naudivad musitseerimist. Külla (ise nimetavad nad kõiki külasid linnakesteks) on ehitatud vabaõhulav, kus toimuvad kõik piirkonna olulisemad suveüritused.
Järgmisena külastasime Lyduokiai ja Deltuva külamaju. Viimasesse nendest oli rajatud laste päevakeskus sotsiaalselt vähekindlustatud peredest pärit lastele ning avalik internetipunkt. Päevakeskuses on ametis kaks sotsiaaltöötajat, kes aitavad pärastlõunasel ajal sisustada laste päeva.
Veidi kurva mulje jättis Valai jahimaja, mis asus keset suurt ja lagedat põldu, mahajäetud ja varemetes põllumajandusettevõtte vahetus läheduses. Siin tekkis küll küsimus, kas maja ehitati lihtsalt selleks, et raha oli olemas. Maja oli iseenesest armas ja jahimeeste mõtted piirkonna arendamiseks aukartust äratavad. Meie jahimajad asuvad looduskaunites kohtades ja pakuvad võimalust meeldivalt aega veeta ja vajadusel ka jahisaaki jagada. Siit saime kogemuse, kuidas ei peaks tegema ega raha kulutama. Huvitav oleks mõne aasta pärast seda paika taas külastada ja vaadata, kuidas on suudetud ideid realiseerida.
Lõunat pakuti looduskaunis kohas paiknevas Kurenjai kohvikus, mis on LEADERi programmi toel saanud oma kööki küpsetusahju, tänu millele nad valmistavad hõrgutavaid pulmatorte ja maitsvaid kooke. Õhulist ja väga maitsvat õunakooki pakuti lõunakohvi kõrvale meilegi. Veel tegime lühikese visiidi Laijai külaseltsi tuppa, tutvusime Ukmerge linna vaatamisväärsustega ja lõpetasime päeva Varine külakeskuses, kus oli võimalus kuulata Lyduokai külaseltsi kapelli ja leedulaste laule ning tantsida ühises ringis.
Kolmanda päeva hommikul tänasime võõrustajaid ja alustasime koduteed. Kogu reisi jooksul hakkas silma see, et palju tähelepanu pööratakse lastele ja noortele. Neid on kaasatud kõikidesse ettevõtmistesse, palju on panustatud noorte huvitegevusse ja laste vaba aja paremasse sisustamisse: külamajad, spordiväljakud, lastelaagrid, muusikakollektiividele pillide ostmine, pärast kooli seltsimajades huviringide korraldamine. Ja milline entusiasm! LEADERi programmist saadud raha on enamasti kasutatud kas materjalide ostmiseks või hoonete ja ruumide remondiks ning kogu töö tehakse vabatahtlikus korras.
Loodan, et reisil käinud ettevõtjad, MTÜde ja kohalike omavalitsuse esindajad leidsid põnevaid kogemusi, mida Raplamaalgi edukalt ellu viia saaks. 
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles