EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo Uudised, artiklid (ARHIIV)  Maainfo 2009 juuni Maainfo 29.06.2009
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

29.06.2009

   

Konverents Rootsis - maaelu tulevikuplaanid


Allikas: Maaeluvõrgustik, Meeri Klooren
29. juuni 2009

1. juulil 2009 läheb Euroopa Liidu eesistumine üle Rootsile, järgmiseks kuueks kuuks. Seetõttu on seekordses VÕRGUKIRJAS fookuses Rootsi maaeluvõrgustik ja Leader. Seda kõike vaadeldes läbi selle aasta maikuus toimunud Rootsi maaeluvõrgustiku ja Leader tegevusgruppide aastakonverentsi.

Rootsi maaeluvõrgustiku ja Leader tegevusgruppide aastakonverents

12. mail 2009.a. toimus Rootsis Åhus Põhja- ja Baltimaade maaeluvõrgustike koosolek. Koosolekul osalesid Taani, Soome, Eesti, Läti, Rootsi ja Poola maaeluvõrgustike esindajad. Kõigile eelnimetatud maaeluvõrgustike üksustele oli võimalus olla osaline ka Rootsi maaeluvõrgustiku esindajate ja Rootsi Leader tegevusgruppide aastakonverentsidel, 13. ja 14. mail.

Konverentsidel kõlasid ettekanded Rootsi põllumajandusministeeriumi, kohalike tegevusgruppide, maaeluvõrgustikus osalejate ja ka Rootsi maaeluvõrgustiku üksuse esindajate poolt. Kõigil osalejatel oli võimalus aktiivselt kaasa rääkida ning ettepanekuid teha.

Esimesel päeval, Rootsi maaeluvõrgustiku konverentsil oli arutluse all järgmised teemad: miks on mõned Maaelu arengukava meetmed paremad kui teised ja mis juhtub edasi alates aastast 2014, kui algab järgmine Maaelu arengukava periood. Meenutuseks, kui koostati käimasoleva perioodi Maaelu arengukava oli palju erinevaid arvamusi - kuidas ja millisel moel peaks arengukavas rakendama. Seda nii Rootsis, kuid sellised arutelud olid ka Eestis. Praegusel hetkel on juba võimalik teha väikseid kokkuvõtteid, kuidas arengukava töötab. 29. maiks pidi Rootsi maaelu arengukava seirekomisjon läbi vaatama iga-aastase seirearuande. Ja nii anti igale konverentsi osalejale võimalus kaasa rääkida praeguse arengukava toimimise tulemuste kohta ning samal ajal tuletati ka meelde, et uue arengukava välja töötamisel võib oma sõna maksma panna.

Samuti tehti juttu keskkonna teemadest. Konverentsi osalejad leidsid, et Rootsis ei kasutata keskkonna meetmeid nii nagu võiks, ollakse küll väga ambitsioonikad ja lootusrikkad tulemuste kohta. Rootsi tegevusgruppide esindajad tõid keskkonna küsimuse all välja, et tegevusi tuleks vaadeldes ka kliima muutuse seisukohast. Kõik vajavad puhast vett ja toitu ning tarbijaid peavad olema teadlikud kuidas ja kust sellist toitu saada. Samamoodi peaks suutma ennast kaitsta nende maade eest, kust tuleb inimese tervisele „ohtlikku" toit. Puhta ja ohutu kohaliku toidu tootmine oleks maapiirkondades heaks äriideeks, mis omakorda leevendaks ka majanduskriis maapiirkonnas.

Kusagil ei saa üle, ega ümber ülemaailmsest majandussurutisest, mis on oma mõju avaldanud ka Rootsi riigile. Rootsi maaeluvõrgustiku konverentsil ärgitas Rootsi põllumajandusministeeriumi esindaja oma ettekandes inimesi vaatama kriisile teistsuguse pilguga. Kriisi tuleb kasutada, kui uut võimalust, mitte pead liiva alla peita ja oodata asjade paranemist. Kriis justkui tuletaks meile järjekordselt meelde, et uuendusmeelsusel ja innovaatilisusel on suurem mõju kui esialgu paistab.

Ühine põllumajanduspoliitika, kas tulevikus samamoodi?

Konverentsil toimusid grupiarutelud ühise põllumajanduspoliitika teemadel. Otsiti vastuseid küsimistele: milline mõju on põllumajandustoetustel maaelu arengule ja millisena nähakse ühist põllumajanduspoliitikat pärast 2013. aastat.

Seoses põllumajanduse ja maaelu arengu toetustega tekkis grupiarutelude käigus „kahe otsaga" küsimus. Kui toetatakse palju talunike ja suurfarme, selleks et neil oleks võimalik laiendada oma tehnikaparki ja suurendada oma toodangut - seetõttu aga väheneb inimtööjõu kasutamine farmides. Tekib olukord, kus maapiirkondades elavatel inimestel on veelgi vähem võimalusi tööd leida, sest farmides on inimkäte asemel masinad. Nii arendatakse küll põllumajandust, kuid samal ajal jääb maaelu üleüldine areng tahaplaanile. Konverentsi osalejate seas kõlas sellekohane mõte - kui me tulevikus jaotame raha põllumajandusest maaelu mitmekesistamisse, siis on rohkem töökohti. Võibolla siin tulebki appi Leader meede, mis aitab kaasa maakohas uute töökohtade tekkele. Kuid tehti ka ettepanek jagada ühine põllumajanduspoliitika üldse kaheks- põllumajanduse ja maaelu toetamiseks. Nii saab paremini keskenduda konkreetsetele teemadele ning võibolla on niimoodi võimalik probleeme vaadata rohkem rohujuuretasandilt.

Küsimusi tekitas ka ühise põllumajanduspoliitika tähtsus Rootsi üldisele maaelu arengule. Õhku jäi rippuma küsimus - kas ühise põllumajanduspoliitika raames maaelu toetamise korral saadakse rohkem vahendeid maapiirkondade arendamiseks? Siis teisisõnu, kas tulevikus jätkata samamoodi või mitte? Nendele küsimustele konverentsi käigus tegelikult päris vastuseid ei leitudki. Kuid, kas me tegelikult, mõeldes ka Eesti peale, oskame üldse nendele küsimustele vastuseid leida? Sest kõigel on alati kaks tahku, kuid tahke saab tihtilugu ka ümaramaks viilida. Kuid väga hea on, et sellistel teemadel argumenteeritakse, sest sellel on edasiviiv jõud!

Rootsi Leader - omamoodi uhiuus

Järgmisel päeval toimus Leader aastakonverents. Millest võtsid osa Rootsi kohalike tegevusgruppide esindajad - tegevjuhid ja juhatuse esimehed.

Rootsi on küll läbi teinud juba kolm Leader programmi rakendamise etappi: Leader I, Leader II ja Leader+, kuid nendes programmides osales suhteliselt vähe tegevusgruppe. Nüüd, uue programmperioodi ajal on lisandunud tervelt 53 uut tegevusgruppi, mis teeb Rootsis Leader tegevusgruppide koguarvuks 65 gruppi. Seega on Rootsi nii mõneski mõttes Leader rakendamise koha peal Eestiga samal tasemel. Niimoodi võib isegi väita, et Rootsi Leader on sama uus kui Eesti oma. Uued tegevusgrupid on hiljuti alustanud - koostanud piirkonna strateegiad ning projektitaotlusvoorud on hetkel täies hoos. Samas on Rootsi tegevusgruppidel meile veel tundmatuid probleeme. Seoses sellega, et „vanad" tegevusgrupid on eelnevalt saanud kordades rohkem rahasid, mida varasematel Leader perioodidel projektitoetusteks jagada ja nüüd on hulga keerulisem jagamisprotsessi teostada, sest projektide rahastused on väiksemad.

Leader konverentsil tunti muret ka Leader meetme rakendamise reeglite pärast. Millised on abikõlblikud kulud ja juhul kui ollakse reeglitega vastuolus, millised on sanktsioonid. Võrrelduna eelmise perioodiga, toodi välja asjaolu, et enne toetati tegevusgruppe rohkem ja vigu oli seetõttu vähem. Seega tunti puudust abistavatest koolitustest, arueludest. Samuti räägiti reeglite lihtsustamisest, sest kõik on väga keeruliseks muutunud ja võibolla saaks lihtsamalt.

Samas paljud probleemid, mida konverentsil arutati ei erinenud sugugi meie omadest. Palju räägiti tegevusgruppide töökorraldusest ja sellest, kuidas tegevjuhtidel on väga palju ülesandeid, mistõttu nii mõnedki on oma kohalt tagasi astunud. Palju on tööd, mille eest tasu ei saa ning tihtipeale ei jäägi mitmete oluliste tegevuste jaoks enam aega. Kindlasti ei ole sarnane olukord kõigis Rootsi tegevusgruppides, oleneb kõik ju grupi suurusest ja ka sellest, kui palju koostööd tehakse kohaliku omavalitsusega. Nii kõlas konverentsi publiku seast meeldejääv fraas: "Milleks me arutama täpselt samu probleeme igal Leader perioodil, tundub, et kogemustest pole õpitud!". Põhjenduseks võib öelda, et uuel Leader perioodil on Rootsis lisandunud nii palju esmakordselt tegevust alustanud tegevusgruppe, kellel puuduvad ju kogemused, seetõttu on need probleemid vägagi arutlust väärivad.

Maaelu arendamine on meie endi kätes

Kõik Euroopa maad on erinäolised, seda näitas Rootsis toimunud üritus, kuid siiski on probleemid ja mõttelaad vägagi sarnane. See kõik andis uut indu juurde, et meie väikeses Eestis juba hetkel päevakorras olevatele ja tulevikus tekkivatele probleemidele julgelt vastu seista. Kuid kindlasti pole toimunud ürituse kasutegur seotud ainult probleemide lahendus otsingutega vaid andis positiivse enesetunde seoses sellega, et Eesti on seni Leader rakendamisega hästi hakkama saanud ja on palju mille üle saame uhkust tunda. Üritus andis pisikese ülevaate Rootsi maaeluga seotud tegevustest. Ja mõttesse jäi kõlama lause: meie maaelu paremaks muutmine on ikka alati meie endi kätes...


VAATA! Põhja- ja Baltimaade maaeluvõrgustike III koosolek Rootsis Åhus - VÕRGUKIRJAS nr 2

 


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo