EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond  Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo Uudised, artiklid (ARHIIV)  Maainfo 2009 august Maainfo 04.08.2009 - maaeluvõrgustik, Leader suveseminar Lätis
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
PROJEKTINÄITED
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2021
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
NAISED MAAPIIRKONNAS
Maainfo
SOTSIAALNE TALUPIDAMINE
Maainfo
EUROOPA MAAELUVÕRGUSTIK
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2007-2013
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2014-2020
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  VIDEOD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutse andmine
Maainfo
  Maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

04.08.2009 - maaeluvõrgustik, Leader suveseminar Lätis

   

Leader tegevusgruppide II suveseminar, Lätis "Õppida ja jagada kogemusi!" 


Allikas: maaeluvõrgustik
Link Leader tegevusgruppide II suveseminari veebiosale www.maainfo.ee...
4. august 2009

Maamajanduse Infokeskus korraldas 29. ja 30. juulil 2009 Leader kohalike tegevusgruppide II suveseminari. Seekord Lätis ja koostöös Läti riikliku maaeluvõrgustiku üksuse ning Läti Leader tegevusgruppidega.

Suveseminari teisel päeval toimus Lätis ka õppereis, külastamaks Läti Leader+ perioodi Leader-tüüpi meetme raames toetust saanud projekte.

2009. aasta suveseminari peateema

„Õppida teistelt ja jagada kogemusi ning luua uusi võimalusi koostööks!"


Seminari 1. päev

Leader II suveseminari avasid Läti poolt Martins Cimermanis, Maaelu nõuande- ja koolituskeskuse juhatuse esimees ning Eesti poolt Maamajanduse Infokeskuse direktor Hannes Aamisepp.

Samuti ütlesid oma tervitussõnad mõlema riigi põllumajandusministeeriumide esindajad: Liene Jansone, Läti Põllumajandusministeeriumi Euroopa Liidu ja riigiabi osakonna asedirektor ja Anneli Kimmel , Eesti Põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonna kohaliku algatuse ja elukeskkonna büroo juhataja.

Martins Cimermanis avaldas heameelt, et selline Eesti - Läti üritus on teoks saamas, rõhutas naabrite koostöö tähtsust ning avaldas soovi, et edaspidi võiks selline Leader suveseminar toimuda ka kolmepoolsena: Eesti, Läti ja Leedu Leader tegevusgrupid ja maaeluvõrgustikud koos.

Seminari esimeses osas tutvustasid Eesti ja Läti põllumajandusministeeriumide esindajad oma riigi Leader meetme rakendamise hetkeseisu: Eestist Anneli Kimmel ning Lätist Andra Karlsone.

Lätis on Maaelu arengukava 2007 - 2013 kogueelarvest 2,5% ehk 22,8 miljonit latti (510,72 miljonit eesti krooni) eraldatud Leader tegevustele.

Eestis on Leader-telje rakendamiseks 10% arengukava vahenditest (1,34 miljardit eesti krooni).

Lätis on praeguseks hetkeks on kiidetud heaks 33 tegevusgrupi strateegiad, millest 17 on viinud strateegiat ellu ka juba eelmisel programmperioodil (Leader+). Viis Läti tegevusgruppi on uued ja koostavad oma piirkonnale Leader strateegiat.

Sellel aastal planeeritakse lisaks veel 5-7 uut tegevusgruppi. Hetkeseisuga katab Leader tegevusgruppide territoorium 91% Läti maapiirkondade territooriumist.

Eesti kohta võrdlusena. Eestil on 26 tegevusgruppi ja tänaseks hõlmab Leader tegevuspiirkond Eesti maapiirkonnast juba 98%. Neist 24 tegevusgruppi tegutsesid ka juba eelmine Leader periood - 21 rakendasid Leader-tüüpi meetme oskuste omandamise meedet (strateegia koostamine) ja 3 Kagu-Eesti Leader tegevusgruppi rakendasid piirkonna strateegiat..

Maaelu arengukava 2007 - 2013 Leader meetme raames on sellel perioodil juurde moodustatud kaks uut tegevusgruppi, kes koostavad oma piirkonna strateegiat.

Läti Leader tegevusgrupid saavad oma strateegiate rakendamiseks kasutada Maaelu arengukava 1.telje meetmeid: põllumajandusettevõtete moderniseerimine (kood 121); põllumajandustoodetele lisandväärtuse andmine (kood 123); toetus noortele põllumajandustootjatele (112) ning 3. telje meetmeid: toetus ettevõtete loomisele ja arengule (koodid 311, 312); turismialase tegevuse arendamine (kood 313); põhiteenused majandusele ja elanikele (321) ja maaelu pärandi säilitamine ja taastamine (kood 323).

Leader meetme rakendamise puhul tuleb järgida vastava 1. telje ja 3. telje meetmete õigusaktides sätestatud nõudeid, näiteks toetuse saaja, meetme rakendamise piirkond ja toetuse saamise tingimused. Tegevusgrupid võivad meetme tingimusi kitsendada.

Leader projektitoetuste toetusmäärad on kuni 90% mittetulundusühingutele, 75% kohalikele omavalitsustele ja 50% ettevõtjatele ning maksimaalne toetus ühele 3. telje meetme projektile on kuni 14 000 latti (313,6 tuhat eesti krooni). Hetkel on algatatud Leader määruse muudatus, et toetuse maksimaalset summat tõsta kuni 20 000 latini (448,0 tuhat eesti krooni).

Praeguseks 28 Läti tegevusgruppi avanud taotlusvoorud projektitaotluste vastuvõtmiseks.

Eestis on võimalik läbi Leader meetme rakendada kõiki Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) kohaseid meetmeid, vastavalt Leader tegevusgruppide strateegia eesmärkidele.

Tegevusgrupid koostavad iga-aastase rakenduskava raames meetmelehed, kus kirjeldatakse meetme eesmärk, toetatavad tegevused, meetme sihtgrupp, meetme seos strateegiaga, meetme kood vastavalt Komisjoni regulatsioonile, nõuded taotlejale, toetusesummad ja -määrad, saavutatavad indikaatorid ja sihttasemed.

Tegevusgrupid on kavandanud rakendada 2009 a jooksul 128 meedet, mille toetuste mahuks on 254,6 miljonit eesti krooni. Leader projektitoetuste toetusmäärad on kuni 100% seltsingutele, 90% mittetulundusühingutele, sihtasutustele ja kohalikele omavalitsustele ning kuni 60% ettevõtjatele. Maksimaalne toetus ühele Leader projektile on kuni 3,1 miljonit eesti krooni.

Esimesed Leader tegevusgrupid avasid oma taotlusvoorud 2009. aasta jaanuaris ja juuli alguse seisuga on tegevusgrupid vastu võtnud 1 221 projektitaotlust. 20. juuli 2009 seisuga on PRIA poolt tehtud taotluste rahuldamise otsus 151 projektile toetuste summas 23,3 miljonit krooni. Eesti Leader meetme rakendamise hetkeseisust lähemalt VÕRGUKIRJA nr 11.


Seminari esimeses osas tutvustasid Ave Bremse Eesti maaeluvõrgustiku üksusest ja Liene Feldmane Läti maaeluvõrgustiku üksusest oma riigi maaeluvõrgustikke.

Läti maaeluvõrgustik tegutseb ametlikult 2008. a augustist. Kogu Läti on jagatud 8 regiooniks ning igas regioonis töötavad maaeluvõrgustiku spetsialistid, kes korraldavad koolitusi, seminare jms.

Seminari teises osas toimusid paralleelsed seminarid, kus Eesti ja Läti tegevusgruppide esindajad rääkisid oma Leader meetme rakendamise kogemustest.

Eestist tegid A-seminaril ettekanded: Aili Ilves (Virumaa Koostöökogu), Kaidi-Mari Liping (Piiriveere Liider), Ene Sarapuu (Kodukant Läänemaa) ning Kristiina Liimand (Tartumaa Arendusselts).

Samaaegselt B-seminaril andsid ülevaate oma tegevusgrupi kogemustest: Mercedes Merimaa (Pärnu Lahe Partnerluskogu), Andrus Rekor (Peipsi-Alutaguse Koostöökoda), Heiki Vuntus (Arenduskoda) ning Aive Tamm (Jõgevamaa Koostöökoda). Mõlemas seminaris oli ka kaks Läti tegevusgruppide esindajat rääkimas oma Leader rakendamise kogemustest. Kõikide ettekannetega on võimalik eesti keeles tutvuda veebiaadressil: www.maainfo.ee...

Kogemuste vahetamise seminaridel tõstatati teemana - millised on olnud PRIA poolt projektitaotluste tagasilükkamise põhjused?

Vastuseks projektitaotluste tagasilükkamisel selgitati, et tegevusgrupi rakenduskava strateegia meetmes ei ole olnud määratud õiget meetme koodi, millele esitatud projekt vastab, kuigi projekti eesmärgid vastavad strateegiale. Tegevusgrupp kavandab esitada muudatuse strateegia meetmesse, et selliseid olukordi hiljem vältida. Samuti on olnud projektitaotluse osalist rahuldamist, kuna projekt on sisaldanud mitteabikõlblike kulusid.

Selliste kahepäevaste ürituse mittevähetähtis osa on osalejate vaba suhtlemine.

Oluline on leida aeg, et üksteisega rääkida, küsida ja otse kogemusi vahetada. Selleks oli võimalus ka esimese seminaripäeva õhtul. Rõõmsale meeleolule ja kulutuurivahetusele aitasid kaasa nii Eesti, kui ka Läti pool.

Läti poole pealt oli esinemas Läti rahvamuusika ansambel "Cielava", kes kohe alguses haaras osalejad oma laululustiga kaasa ning Eesti osalejatele oli planeeritud ka tore üllatus - laulude tutvustus eesti keeles ansambli liikme poolt!

Õhtu juht oli samuti Läti poole pealt - DJ Janis Balodis, kes hoidis tuju kõrge kuni hiliste õhtutundideni.

Eesti poolepealt Leader tegevusgrupid:

  • Mulgimaa Arenduskoda - MEIE KUAME KANGAST, juhendaja Helve Habrova ja kogu arenduskoja Mulgimaa rahvakostüümides meeskond
  • Virumaa Koostöökogu ja Kirderanniku Koostöökogu - SABATANTS (labajalavalssi ainetel)
  • Piiriveere Liider - SETU RAHVALAUL ja KURZEME (laulutrio kitarri saatel)
  • Virumaa Koostöökogu ja Kirderanniku Koostöökogu - HUUMORINUMBER
  • Põhja-Harju Koostöökogu - PUHU TUUL (laulunumber)

Etteasted olid planeeritud ka Tartumaa Arendusseltsil ja Kodukant Läänemaal, aga neid vaatame-mängime meie järgmistel üritustel!

Suured tänud kõigile!


Seminari 2. päev

Järgmisel päeval tutvustas Salacgriva kohaliku omavalitsuse esindaja Dagnis Straubers ümberkaudset piirkonda ning ka kahe ümberkaudse tegevusgrupi: NGO „Jurkante" ning Vidzeme „Brasla" partnerlus, esindajad andsid ülevaate oma tegevusgrupi tegevustest.

Teemaks tõusis ka Läti haldusreform. Küsiti, kas seoses haldusreformiga muutus ka Läti kohaliku tegevusgrupi piirkond ja kas peab muutma ka strateegiat. Vastuseks oli, et haldusreformist on möödas veel vähe aega ja kõike ei ole sugugi veel praktikas katsetatud, kogemused uue haldusterritoriaalse jaotuse tingimustes töötamise osas veel puuduvad. Samas hetkel Leader strateegiat muutma ei hakata, kuna need alles saadi valmis.

Läti tegevusgruppide esindajad mainisid positiivset Eesti Leader meetme rakendamise valdkonnas. Näiteks seltsingute projektide toetamine kuni 100%. Samuti projektitaotluse vastuvõtuvooru aegade mittereguleerimine makseagentuuri poolt, et tegevusgrupil on ise võimalik otsustada, millal ja millise perioodiga võetakse taotlusi vastu, kuni selleni, et taotlusi võetakse nn jooksvalt vastu.


Suveseminari pidulik lõpetamine raames tunnustati seminari korraldajaid ja seminarile kaasaitajaid.

Soovime siinkohal veelkord tunnustada Läti-poolset korraldusmeeskonda:

    • M?rti?š Cimermanis - Läti maaelu nõuande ja koolituskeskuse juhatuse esimees (President of Ltd "Latvian Rural Advisory and Training Centre")
    • Edgars Linde - Läti maaeluvõrgustiku üksuse liidet (Chairperson of Latvian Rural Network Unit)
    • Liene Feldmane - Läti maaeluvõrgustiku üksuse juhataja (Head of Latvian Rural Network Unit)
    • Zanda Dimanta - Läti maaeluvõrgustiku üksuse maaelu arengu spetsialist (Rural development specialist)
    • Anita Diebele - Läti maaeluvõrgustiku üksuse projektijuht (Project manager)
    • Zied?te Jirgensone - Läti maaeluvõrgustiku üksuse Vidzemes regiooni spetsialist (Vidzemes region specialist)
    • Ilze Teil?ne - Läti maaeluvõrgustiku üksuse Viduslatvijas regiooni spetsialist (Viduslatvijas region specialist)
    • Ter?ze Brazevi?a - Läti maaeluvõrgustiku üksuse Latgales regiooni spetsialist (Latgales region specialist)
    • Sarma Rotberga - Läti maaeluvõrgustiku üksuse Zieme?kurzemes regiooni spetsialist (Zieme?kurzemes region specialist)
    • Indra ?boli?a - Läti maaeluvõrgustiku üksuse Dienvidkurzemes regiooni spetsialist (Dienvidkurzemes region specialist)
    • Sarm?te Svil?ne - Läti maaeluvõrgustiku üksuse Austrumvidzemes regiooni spetsialist (Austrumvidzemes region specialist)
    • Art?rs Š?esters - Läti maaeluvõrgustiku üksuse Austrumlatgales regiooni spetsialist (Austrumlatgales region specialist)
    • Raimonda Ribikauska - Läti maaeluvõrgustiku üksuse Zemgales regiooni spetsialist (Zemgales region specialist)
    • Anita Anševica - Läti maaeluvõrgustiku üksuse Lejasdaugavas regiooni spetsialist (Lejasdaugavas region specialist)
    • Zaiga Blaua - Läti maaeluvõrgustiku üksuse Vidzeme regiooni maaelu arengu üksuse juht (Head of "Latvian Rural Advisory and Training Centre" Vidzeme region rural development office)

Suured tänud meie tõlkidele Ellen Riekstina`le ja Valts Ernstreits`le ning helitehnikutele Alekseile ja Alvisele.

Tahame väga tänada PRIA`t ja Eesti Leader tegevusgruppe, kes aitasid maaeluvõrgustiku üksust oma esindusmeenetega esinejatele ja korraldajatele.

Täname: Mulgimaa Arenduskoda, Rohelise Jõemaa Koostöökogu, Põhja-Harju Koostöökogu, Pärnu Lahe Partnerluskogu, Hiidlaste Koostöökogu, Tartumaa Arendusseltsi, Piiriveere Liider`t, Arenduskoda, Kirderanniku Koostöökogu, Jõgevamaa Koostöökoda, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit ja Maamajanduse Infokeskuse kalandusvõrgustiku üksus. Suured tänud!

Kokkuvõtteks: Läti tegevusgruppidel avaneb võimalus Leader koostööprojektide tegemiseks alates 2011. aastast. Koostööprojekti ettevalmistamine on aga pikaajaline protsess. Seega on paras aeg hakata „atra" seadma - selle esimeseks sammuks on üksteisega kohtumised ja ideede-mõtete vahetused!

Suured tänud ja tunnustus Eesti ja Läti tegevusgruppide esindajatele ning kõigile Leader sõpradele!


Suveseminari II päeval toimus soovijatele õppereis marsruudil Salacgriva-Limba?i-Dikli- Salacgriva.

Salacgrivast, mis tõlkes tähendab „Salaci jõesuue", sõitsime lihtsalt läbi ning linnakest, kus kokku elab ca 2500 inimest, tutvustas tõlk-giid Ellen Riekstina läbi bussi akna. Muuhulgas on Salacgrivas üks luteri kirik ning kaks katoliku kirikut, millest üks on ehitatud 1990ndatel ning mille arhitektiks oli Dagnis Straubers, kes on kohaliku omavalitsuse esindaja ning kes tegi ettekande ka Leader suveseminari teise päeva hommikul, tutvustades Salacgriva piirkonda.

Limba?i´s www.elimbazi.lv tutvustati meile kultuurimaja, mis on algselt ehitatud nõukogude ajal, kuid mis vahepeal jäeti laokile ning nüüd on see uuesti täies ulatuses taastatud ning lisaks suurele saalile on seal raamatukogu koos avaliku internetipunktiga, jõusaal, saun, uus katlamaja. Kogu projekt läks maksma 360 000 latti, millest 200 000 rahastas vald ning ca 100 000 andsid kohalikud põllumajandustootjad oma liidu kaudu. Leader projekti raames on toetatud vaid väike osa - projektor, ekraan ning jõusaalis olevad trena?öörid.

Järgmine peatuspunkt oli ühtlasi ka meie õppereisi viimane peatuspunkt  - Dikli.

Esmalt võttis meid vastu Dikli vallavanem Renate Zidere, kes on ühtlasi ka selle piirkonna Leader partnerluskogu „Brasla" (http://www.partneriba-brasla.lv/ ) juhatuse liige. Ta andis ülevaate Dikli piirkonnast (www.dikli.lv ). 1864.a toimus Diklis Läti esimene kohalik laulupidu, mis pani aluse üldlaulupidude traditsioonile. Esimene Läti üldlaulupidu toimus Riias 1873.a. Samuti toimus Dikli mõisas esimene lätikeelne teatrietendus (1818.a).

Hetkel on kohalikel omavalitsustel pingeline aeg, sest kehtestatud on uus haldusjaotus, mille tulemusena vähendati kohalike omavalitsuste arvu, mistõttu omavalitsuste territooriumid suurenesid oluliselt. Endisel Dikli valla territooriumil elab ca 1400 elanikku, uues moodustises on kokku 7000 elanikku. Uue omavalitsuse (rajooni) volikogu koosneb 15 poliitikust, kellest vaid kolm on Diklist.

Seejärel tehti meile ringkäik Viksi muinasjutupargis (www.vikaparks.dikli.lv ), mis valmis neli aastat tagasi.

Viks on Lätis tuntud muinasjutukirjanik Viktor Kalninš, kes hetkel on 74-aastane ning on Diklis elanud 24 aastat. Muinasjutuparki on praeguseks investeeritud 56 000 eurot, peamiselt on raha saadud PHARE piiriülese programmi raames, koostööd tehakse Tampere (Soome) kirjanikega. Samuti tehakse koostööd Eestis asuva Pokumaaga.  Muinasjutupargis on 28 puukuju Viksi muinasjuttudest, esimesena kohtasime Känguru, kes on nö maja peremees ja võtab külalisi vastu, samuti on seal pargis mh dr Gorilla, kaks dinosaurust, mudapäkapikk jt, iga ühega neist on seotud muinasjutt või lugu. Viimane kuju pärineb 2008. a sügisest.

Sealsamas muinasjutupargis tegid lapsed lühikese etenduse arvuti kahjulikkusest lastele. Etendusel kasutuses olnud loomakostüümid on ostetud Leader projekti raames.

Diklis asub ka väga ilus mõis www.diklupils.lv , mille praegune hoone pärineb aastast 1896 ning hetkel on eraomandis. Kuid on teada, et elatud on selles paigas  juba alates 15. sajandist. Praegune hoonetekompleks oli enne eraomandisse müümist pikka aega riigi omandis ning seal asusid erinevatel aegadel nii laste varjupaik, tuberkoloosihaigla, traumatoloogiahaigla. Praeguseks on hoone korralikult restaureeritud ning seda renditakse välja erinevateks pidulikeks üritusteks, samuti asub seal hotell. Kokku läks mõisa kordategemine maksma 2,5 miljonit latti koos sisustusega,mh on seal 24 kaminat, mis kõik on töökorras.

Viimasena näidati Diklis asuvat laulupeo promenaadi, mis on armas kohtumispaik kohalikele elanikele ning on sobilik erinevateks vabaõhu muusikaüritusteks. Seal asub aastast 1973 kivi koos mälestustahvliga, mis püstitati sinna laulupidude 100. aastapäevaks ning mälestustahvel, mis püstitati 1984.a esimese kohaliku laulupeo 120. aastapäevaks.

Viimases külastuspaigas lõid nii Eesti, kui ka Läti tegevusgrupid laulu lahti! Laulul on alati ühendav mõju! Edu meile kõigile! Tänud õppereis korraldajatele!


Suveseminari üks eesmärkides - ÕPPIDA ÜKSTEISE KOGEMUSTEST täitis kindlasti oma eesmärki!

Lisandväärtusena positiivne kogemus Eesti - Läti maaeluvõrgustiku üksuste vahelise koostööst! Koostöö meie maaeluvõrgustike vahel jätkub ka tulevikus!


Eesti korraldusmeeskond:

    • Ave Bremse - maaeluvõrgustiku büroo juhataja
    • Meeri Klooren - maaeluvõrgustiku büroo juhtivspetsialist
    • Ester Valdvee - maaelu- ja kalandusvõrgustiku osakonna juhtivspetsialist
    • Reve Lambur - maaeluvõrgustiku büroo juhtivspetsialist
    • Helene Kõiv - maaeluvõrgustiku büroo juhtivspetsialist
    • Erik Lööper - maaeluvõrgustiku büroo juhtivspetsialist
    • Sirli Nellis - kalandusvõrgustiku büroo juhtivspetsialist
    • Krista Kõiv - maaelu- ja kalandusvõrgustiku osakonna juhataja
    • Hannes Aamisepp - Maamajanduse Infokeskuse direktor

Märts 2021
Tagasi  Edasi
Maainfo

Päevakajalised asjad
Maainfo
MAAELUVÕRGUSTIK: Lahendusi tänasele päevale
MAAELUVÕRGUSTIK: Konsulentide infokiri nr 3/2021 (44)
EU-OHSA: Tööohutus ja töötervishoid
MAAELUVÕRGUSTIK: Seitsmes üle-eestiline avatud talude päev
MAAELUVÕRGUSTIK: Võrgukiri nr 5 (476)
Piimatoodete biorafineerimistehase kavandamine
DOKTORITÖÖ: fütoplankton aitab hinnata veekogude seisundit
SmartAgriHubs projektikonkurss
LEADER infokiri 2021 (nr 3/89)
Projekti EURAKNOS uudiskiri nr 1/2021 (18)
EURAKNOS: strateegilised soovitused EL põllumajanduse ja metsanduse innovatsiooni temaatiliste võrgustike jätkusuutlikkusele
MAAELU: Virtuaalne konverents "„Läänemere maade kohalik toit“ (Registreerimise tähtaeg 5.03.2021)
EIP-AGRI töötuba "Süsinikuneutraalne põllumajandus"
MAAELUVÕRGUSTIK: Avatud talude päeva 2021 infovebinar

2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo