EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond | Maamajanduse analüüsi osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo Uudised, artiklid (ARHIIV)  Maainfo 2009 november Maainfo 10.11.2009 - Ühistegevuse konverents-seminar
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

10.11.2009 - Ühistegevuse konverents-seminar

   

4.11.2009 - Ühistegevuse alane konverents-seminar Toosikannu konverentsi- ja puhkekeskuses Raplamaal


Allikas: Reve Lambur, maaeluvõrgustik
Link ürituse veebiosale (sh ettekanded): www.maainfo.ee...
Link piltidele: www.maainfo.ee...
10. november 2009

Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku üksus korraldas 4. novembril 2009 ühistegevuse alase konverents-seminari, mis toimus Toosikannu konverentsi- ja puhkekeskuses Raplamaal.

Konverentsipäev oli jagatud kaheks - päeva esimeses osas olid ettekanded ning päeva teises pooles toimusid arutelugrupid teemadel ?Võrgustunud majandus" ning ?Interneti roll tarbijate ja tootjate ühendamisel". Konverentsil olid esindatud nii Põllumajandusministeerium, Maaülikool, Maaleht, põllumajandustootjaid ühendavad organisatsioonid, põllumehed ja maaettevõtjad, kes on huvitatud ühistegevusest ning põllumajandustoodete ühisest turustamisest. Kokku oli konverents-seminaril üle 70 osaleja. Konverentsi tervitussõnad andis edasi üks konverentsil osalejatest - Lennart Sünt-Mengel Pärnu Lahe Partnerluskogust, kes osales ka ühistegevuse alasel õppereisil Rootsi, mille Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku üksus korraldas oktoobri alguses. Konverents-seminaripäeva juhtis majandusteadlane Paul Tammert.

Konverentsi esimese ettekande tegi Jüri Krusealle Eesti Maaülikooli Majandus- ja Sotsiaalinstituudist, andes ülevaate Põllumajandusministeeriumi poolt tellitud uuringust ?Põllumajanduspoliitika raames avanevate võimaluste uurimine majandusliku ühistegevuse arendamiseks Eestis". Uuring viidi läbi 2008. a.

Seejärel tutvustas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus Maamajanduse Infokeskuse poolt tellitud uuringut ?Põllumajandussaaduste ja -toodete ühisturustamise praktilised näited".

Aivar Ruukel, soomaa.com-portaali asutaja, tegi ettekande teemal ?Interneti roll tarbijate ja tootjate ühendamisel". Aivar Ruukel on 15 aastat tegelenud turismiga, 1996. aastal tegi ta esimese kodulehekülje versiooni sooma.com. Ruukel tõi välja faktid interneti kiirest arengust: 1969.a ARPA (Advanced Research Projects Association) - ühendati 4 arvutit omavahel võrku; 1972 - saadeti esimene e-post; 1989 - WWW (World Wide Web); 2003 - web 2.0 (uus põlvkond, kus kogu võim on kasutajatel). Viimastel aastatel on tõusnud oluliselt läbi interneti sotsiaalse suhtlemise roll kasutades erinevaid kommunikatsioonivahendeid: foorum (nt maakaup.com), twitter (Tagurpidi Lavka), YouTube (videod), flickr, facebook, orkut, digg, delicious, slideshare, Linked in, KESKU. Internet on eelkõige inimeste võrgustik.

Aarne Toomsalu Sünergia Üksusest rääkis Eesti konkurentsieelistest ja maatööstuse infrastruktuurist ning rõhutas oma ettekandes, et Eesti konkurentsivõime suurendamiseks on vaja luua toodetele lisandväärtust, mis põhineb tehnoloogia arengul. Tuleb eristada mahupõhist kasvu tehnoloogilise taseme põhisest väärtuskasvust ning oluline on ekspordivõimekus.

Konverentsipäeva esimese poole viimase ettekande tegi majandusteadlane Paul Tammert, kes rääkis ühistegevustest ja võrgustunud majandusest. Ettekandes anti ülevaade meetmetest, kuidas saaks muuta Eesti majanduskeskkonda ja inimeste toimetulekut stabiilsemaks. Viitega valitsuskultuuride teooriale (http://paultammert.wordpress.com/) selgitas ta ühistulise ettevõtte kohta riigi majandusmudelis ja Eesti arenguid viimasel sajandil. Ta tõi eraldi välja toiduainete turustamise keti kitsaskoha ja selle muutumise viimasel sajandil, viidates ka turu arengut määravatele tegijatele. Põllumeeste huvist lähtuva lahendina esitas ta ühistulise ettevõtlusvormi ning selle võrgustumise, tuues ka näiteid EL riikide ühistegelise ettevõtluse mahtudest ja suurematest ettevõtetest, milliste käive ületab Eesti riigi eelarvemahtu. Ettekande lõpus esitas Tammert väite, et ühistegevus ei edene Eestis meie psühholoogilise häälestuse tõttu, üritades viidata ka selle päritolule.

Päeva teine pool jätkus arutelugruppides.

Arutelugrupp ?Võrgustunud majandus"

Arutelu juhtis Paul Tammert

 


Esimesena rääkis oma ühistegevuse kogemustest Märt Riisenberg, kes juhib piimaühistut, on Vändra meierei ja Selja meierei ühinemise eesotsas ning Eesti Piimatootjate Koostöökoja (EPIKO) nõukogu esimees. Kahe meierei ühinemine oli vajalik eelkõige selleks, et kulutusi vähendada ning selleks, et ilma vahendajateta oma toodangut müüa - et piimatootja mõjuvõim toiduahelas oleks suurem ning tootja saaks piima eest paremat hinda. EPIKO sai moodustatud samal eesmärgil ning ajendatuna eelkõige piimahinna langusest. Praeguseks on Koostöökojal 14 liiget ning kokku müüakse EPIKO lepingute kaudu päevas 120 tonni piima.

Seejärel andis oma ühistegevuse kogemustest ülevaate Kalle Hamburg - MTÜ Eesti Kartul juhatuse esimees ja TÜ Talukartul asutajaliige. MTÜ Eesti Kartul ühendab kartulikasvatajaid, sortide esindajaid, teadlasi. Mittetulundusühingu baasil on loodud TÜ Talukartul. Kalle Hamburg leiab, et riigi roll ühistegevuse arendamisel on oluline, isegi väiksem toetus ja tunnustus aitaksid ühistegevusele oluliselt kaasa. Mittetulundusühing tegeleb erinevate projektidega koostöös teadusasutustega. Hetkel on käimas ainulaadse tehnoloogia arendamine, mille kaudu saab otse kartulist bakterite ja seente abil toota piimhapet. Piimhappel on maailmaturul suur nõudlus. Kui see projekt käima läheb, siis võiks see olla ka üks Eesti ?Nokiatest", sest kui hetkel kasvatatakse kartulit ca 10 000 hektaril, siis oleks vajadus minimaalselt 70 000 hektari järele.

Tulundusühistul Talukartul on hetkel 10 liiget. Hamburg rõhutas, et ühistu peab olema kindlasti äriühing ning ühistu ja liikme vahel peab olema sõlmitud leping. Nii ühistu kui ka liige peavad vastutama ning mõlemad peavad midagi andma. Ühistu võiks olla abiks, et anda tootele lisandväärtust, kuid selleks peab ühistu tegema investeeringuid. Lisandväärtus on vajalik, et tootjal oleks toiduahela teatud osas võimalik ka ise turgu reguleerida. Ühistu edu määrab suuresti selle liidrite tegevus ning liikmete vastastikune usaldus.

Ene Milvaste Lääne-Virumaa Põllumajanduse Nõuandekeskusest rääkis oma kogemusest väikepiimatootjate ühistegevuse valdkonnas, kus ellu jääda on raske, kuna väikestega ei soovi keegi tegeleda, sest nende piimakogused on liiga väikesed ning seega ei olegi muud varianti, kui teha koostööd. Hea näide, kus inimeste vajadustest lähtuvalt moodustati ühistu - MTÜ Ühispiim.

Agu Kohari, Hiiumaa Tarbijate Ühistu juhataja rääkis oma ühistegevuse kogemustest Hiiumaal. Hiiumaa Tarbijate Ühistu alla kuuluvad ka Hiiu Pagar (kus tehakse leiba juba aastast 1909) ning Hiiu Köök. Hiiumaa Tarbijate Ühistu on hea näide sellest, et kohalikku toitu turustatakse läbi suure jaekaubandusketi. Ühistul on kokku 700 liiget.

Viimasena andsid hoiu-laenuühistute tegevusest ülevaate Tõnis Blank, kes on Eesti Hoiu-Laenuühistute Liidu (http://www.hoiu-laenu.ee/) liige ning Mai Vaher (Saarema HLÜ juhatuse esimees). Hoiu-laenuühistud peavad järgima nelja seadust ja on seega liiga ülereguleeritud. Hoiu-laenuühistu seaduse muudatustepakett on Riigikogus olnud arutluse all juba kolm aastat. Eestis on kokku 18 hoiu-laenuühistut kokku 3000 liikmega. Hoiu-laenuühistud võivad liitudes moodustada ühistupanga, kuid selleks on vaja 75 miljonit krooni algkapitali. Hetkel on moodustamisel hoiu-laenuühistute arvelduskeskus ning iga liige saab oma kontonumbri.

Arutelugrupp ?Võrgustunud majandus"

Arutelu juhtis Krista Habakukk (Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse arenduskonsultant)

 

Oma kogemustest rääkisid:

  • Aigar Säde - elavtoit.com
  • Riinu Lepa - MTÜ Tagurpidi Lavka
  • Irena O´Connell - OTT (Otse Tootjalt Tarbijale)
  • Sirkka Pintmann - maakaup.com
  • Ave Tamra - projektist ?Uma mekk"
  • Veiko Potisepp - Minu Eesti ?Sööme ära" mõttetuba

Mõned kokkuvõtlikud mõtted arutelust:

  • On erinevaid otseturustusviise: kaubaringid, kohalevedu koju, jaotuspunktid, interneti kaudu turustamine.
  • Kaubaringid - ettevõtjad ei ole sunnismaised, nad võivad osaleda mitmes kaubaringis.
  • Väikeettevõtjad ei ole internetis, sest nad natukene kardavad. Kuid väga paljud teadlikud tarbijad on Internetis, seega on soovitus väiketootjatele, et tehke endale Internet arusaadavaks.
  • Jaotuspunktid - tarbija tuleb ise kohale. See toimib kõige paremini lokaalselt, ei ole hea, kui on keskselt reguleeritud.
  • Tarbija ootus on, et pakkuda oleks lähiümbruse toodangut, seega võiks olla igasugu pisikesi pagaritöökodasid jms rohkem.
  • Miks sellised kaubaringid ja jaotuspunktid on tekkinud? Inimene ei taha plastmassimaitselist tomatit.
  • Internetikaupmehed püüvada katta kulud, ega taotle suurt kasumit. Nad teavad, mis kaupa talunik pakub ning mis on nende väärtus.
  • Otse tootjalt tarbijale (OTT) ehk kogukonna poolt toetatud talumajandus, mille osas väga aktiivne on Prantsusmaa.

Krista Habakukk leiab, et majanduslangusel on omad plussid, vastasel juhul oleks kohaliku toidu teema lükkunud veelgi kaugemasse tulevikku. Probleem on hetkel, et tootjaid jääb järjest vähemaks ning tuleks mõelda, mida me saame selleks teha, et saaks talukaupa osta.

LISAINFO:

  • Neljapäeval, 5.novembril 2009. a kiitis Vabariigi Valitsus heaks Eesti Maaelu arengukava 2007 - 2013 muudatused. Muudatused hõlmasid ka kahe uue meetme lisamist arengukavasse, millest üks on suunatud ka piimasektori ja mahepõllumajandustootjate ühistegevuse toetamiseks - uus alameede - 1.6.2 "Piimandussektori ja mahepõllumajandustootmise kohandumine uute väljakutsetega" (123). Valitsuse heakskiidetud muudatused saadetakse Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks ja kui Euroopa Komisjon neile oma heakskiidu annab, saab neid meetmeid tuleval aastal kasutada. Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, 5. november 2009: http://www.valitsus.ee/brf/index.php?id=296676&tpl=1007&external=&search=&aasta=
    Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks esitatud MAKi kolmandad muudatusettepanekud leiab Põllumajandusministeeriumi veebilt http://www.agri.ee/?id=27084
  • 2. november 2009 - Teeme ära! Minu Eesti EMT toetuskampaania projektid selgunud. Üks neljast projektist, millele EMT ja reklaamiagentuur Division poolt reklaamklipp valmistatakse on MTÜ Tagurpidi Lavka. Link allikale: http://www.minueesti.ee/?leht=6&mID=995

 

Viimati muudetud: 17.11.2009


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo