17.oktoober

PRIA kontrollid ja koostööst teiste asutustega

---

Allikas: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti pressiteade

15. oktoober 2007

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) on Põllumajandusministeeriumi valitsemisesalas olev valitsusasutus ja akrediteeritud makseagentuur, mille olemasolu oli eeltingimuseks Euroopa Liidu põllumajandustoetuste maksmisel.

PRIA tööülesanded võib üldjoontes jagada kolmeks – maaelu, kalanduse ja põllumajandustoetuste administreerimine, EL ühise põllumajandusturu korraldamise meetmete rakendamine ning põllumajandusregistrite pidamine.

Ülevaate nendest töömahtudest, millega PRIA igapäevaselt tegeleb, annavad eelkõige kolm arvu – näiteks 2006. aastal esitati PRIAle üle 65 tuhande erineva toetustaotluse, kokku tegeleb PRIA hetkel 66 erineva toetusskeemi rakendamisega ning erinevaid toetusi oleme 2001. aastast alates välja maksnud enam kui 7 miljardi krooni ulatuses, millest 2006. aastal üle 2 miljardi.

Need esitatud arvud näitavad aga töö tulemust. Toetuse väljamaksmisele, eelneb väga pikk ja põhjalik töö. Protsess algab juba enne taotluste vastuvõtmist toetuse tingimuste väljatöötamisega koos põllumajandusministeeriumiga, tuleb luua detailsed tööprotseduurid menetluse läbiviimiseks, välja arendada vajalikud infosüsteemid, läbi viia koolitused asutuse teenistujatele, koostada juhendmaterjalid ning informeerida potentsiaalseid taotlejaid toetuse tingimustest ja vastuvõtu ajast.

Tõhus kontroll

Kui taotlused on PRIAle esitatud, hakkavad tööle kontrollimehhanismid. Näiteks investeeringutoetuste puhul kontrollitakse põhjalikult üle eranditult kõik toetuse saajad. Nimetatud toetusi on (koos EL-ga liitumise eelse SAPARD programmiga) taotlejatele määratud ligi 2,5 miljardi krooni eest ja nende abil investeeritakse või on seda juba tehtud Eesti põllumajandusse, maaellu ja kalandusse ligi 5 miljradit krooni.

Kui taotlus PRIAsse esitatakse, hinnatakse taotluse abikõlblikkust ning vajadusel tehakse eelkontroll taotleja juures, et fikseerida hetkeolukord. Seejärel teeb taotleja investeeringu, misjärel taas kõik üle kontrollitakse, et veenduda raha õiges ja tingimustele vastavas kasutamises. Alles seejärel, kui PRIA inspektorid on veendunud selles, et kõik on korras, makstakse toetus taotlejale välja. Lisaks mainitud kontrollidele kontrollitakse veel järgmise viie aasta jooksul, kas toetusega tehtut kasutatakse ikka sihtotstarbe kohaselt.

Nagu näha, on investeeringute kontroll väga tõhus. Seda näitab ka üliväike kohtuvaidluste arv ja taotlejatelt tagasinõutud summa – PRIAl on praegu investeeringutoetuste osas nõudeid taotlejate vastu pisut enam kui 7 miljoni krooni osas, mis moodustab vähem kui 0,3% välja makstud ja kontrollitud toetustest.

Teiseks suuremaks toetuste liigiks on pindalapõhised toetused, mille eesmärk, menetlusprotsess ja kontrollimehhanismid on sootuks erinevad investeeringutoetustest. Kui investeeringutoetuste eesmärgiks on toetada näiteks mingi kindla nõuetele  vastava objekti soetamist või ehitamist, siis pindalatoetustega hüvitatakse põllumajandustootjale tema majandusüksuses põllumajanduslikust tegevusest tekkinud kulusid, et katta hinnakõikumisi ja tagada tootjate suuremat konkurentsivõimet.

Arvestades, et pindalatoetusi taotleb igal aastal 18-19000 taotlejat enam kui 800 000 ha kohta, siis kõiki neid koha peal üle kontrollida ei ole füüsiliselt võimalik ega ka mõistlik. Seda tugevamalt rakendab PRIA nende toetuste puhul administratiivset kontrolli, kaugseiret või registrikontrolli. Samas kontrollitakse igal aastal kohapeal ka enam kui tuhandet pindalatoetuste taotlejat.

Ja kindlasti on oluline välja tuua, et kui kontrollide käigus selgub, et toetuse tingimusi pole näiteks ka varasematel aastatel täidetud, on PRIAl õigus ja kohustus kogu alusetult makstud toetus taotlejalt koos sanktsioonidega tagasi nõuda. Toetuse liigiti on see küll erinev, kuid PRIAl on õigus ja kohustus kontrollida toetustingimuste täitmist isegi kuni 10 aastat pärast toetuse saamist.

Lisaks mainitud toetusliikidele on PRIA administreerida veel terve hulk riiklikke toetusi, otsetoetusi, kalandustoetusi, Maaelu Arengukava raames antavaid toetusi, kaubandustoetusi ja turukorraldusmeetmeid.

Spetsiifiliste kontrollide delegeerimine

Valdava osa kõigist kontrollidest teostavad PRIA inspektorid. Kuna aga toetusmeetmed, mida PRIA rakendab, on väga erineva spetsiifikaga, siis on riigi seisukohalt otstarbekas osa ülesandeid delegeerida mingi valdkonnaga igapäevaselt tegelevatele asutustele. Eelkõige puudutab see teatud spetsiifiliste kontrollide teostamist. Selline praktika on tavapärane ka teistes EL riikides, kus suuremal või vähemal määral on toetuste menetlemise protsessi kaasatud ka teisi asutusi.

Näiteks on Eestis eksporditoetuste puhul kauba füüsiline kontroll delegeeritud Maksu- ja Tolliametile, piimatoodete sekkumiskokkuostu ja piimatoodete kasutustoetuse meetme puhul proovide võtmine ja kvaliteedianalüüsid Veterinaar-ja Toiduametile ning teravilja sekkumiskokkuostu puhul ladude kontroll, proovide võtmine ja kvaliteedi hindamine Põllumajandusuuringute Keskusele. Lisaks on alates sellest aastast kohapealne kontroll teatud põllumajandus-keskkonnameetmete osas delegeeritud Looduskaitsekeskusele.

Seejuures tuleb aga arvestada, et ülesannete delegeerimisel teistele asutustele jääb Euroopa Komisjoni silmis lõppvastutajaks toetuse väljamaksmise õigsuse eest ikkagi PRIA kui makseagentuur. See tähendab, et makseagentuur peab tagama piisava järelevalve antud tegevuste osas. Konkreetsed tingimused, millele delegeeritud asutus talle toetuse raames antud ülesannete täitmisel peab vastama, on ette kirjutaud EK poolt. Üheks olulisemaks kriteeriumiks on see, et kohustused ja vastutus on makseagentuuri ja delegeeritud asutuse vahel väga täpselt reguleeritud, millest tulenevalt ongi Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetud määrus “Makseagentuuri ja kontrolliasutuste täpsem kord”.

Mis selle määruse vastu võtmisega muutus? Kui varem oli PRIA ja delegeeritud kontrolliasutuste omavaheline koostöö reguleeritud detailselt Vabariigi Valitsuse määrustega, siis nüüd vastu võetud määruse kohaselt reguleeritakse mainitud koostöö ära asutustevaheliste koostöölepetega. See võimaldab koostööd vastavalt vajadustele kiiremini ja täpsemalt reguleerida.

Samas tuleb tähelepanu juhtida veelkord asjaolule, et antud määrus reguleerib ainult ühte suhteliselt väikest osa PRIA tööst. Nagu juba mainitud, on PRIA välja delegeerinud vaid väga väheses ulatuses nelja erineva meetme rakendamist, samas kogu meetmepagas hõlmab enam kui 60 erinevat toetus- ja reguleerimisskeemi.

Link PRIA veebilehele http://www.pria.e....