14.november

LEADER-programmi raames jaotatakse Kuusalu vallas ja Loksal küsitluslehed

---

Allikas: Sõnumitooja, Ülle Tamm

Link originaalloole www.sonumitooja.e...

07. november 2007

MTÜ Arenduskoda juht HEIKI VUNTUS, koos Tapa, Vihula, Kadrina ja Ambla vallaga on asunud koostööd tegema ka Harju kaks omavalitsust - Kuusalu vald ning Loksa linn. Arenduskoda on Euroopa Liidu maaelu arengut toetava LEADER-programmiga tegelenud üle aasta, kui kaugele olete jõudnud?

,,Projekti eelarve toetuskuludest, mis on kokku peaaegu 950 000 krooni, oleme kulutanud natuke alla poole. See näitab, et oleme jõudsalt tegutsenud. Mõnel naaberpiirkonnal on kulunud alles 80 000 krooni.

Meie kulutused on tehtud selleks, et kuue omavalitsuse esindajatest tekiks toimiv meeskond, kes suudaks läbi vaielda ja kokku panna ühise strateegia. See on alus rahaliste vahendite taotlemiseks LEADER-programmist. Strateegia on ülisuur kokkulepe -see hakkab määrama, milliseid summasid ja milleks me oma projektiga kuni 2013. aastani Euroopa Liidult PRIA kaudu taotleme.

Strateegia on tugi, mis annab ideid ja ka kindlustunde, et on võimalik programmist raha saada. See, kui palju meid rahaliselt toetatakse, sõltub suurel määral strateegia headusest.

Seni on toimunud koolitused, õppereisid, kuhu oleme kaasanud omavalitsuste esindajad ning külaelu aktivistid."

Kui palju oleks võimalik LEADER-programmi kaudu toetusraha saada?

,,Need on suured summad. Kokku oleks praeguse info põhjal meie piirkonnal lootus saada kuni 50-60 miljonit krooni, see teeb 5-10 miljonit krooni aastas. Projekte saab esitada aastani 2013, rahastamine toimub aastani 2015. Milliseks summad kujunevad, otsustab Vabariigi Valitsus."

See raha tuleks kuuele omavalitsusele, kes on Tapal tegutseva Arenduskojaga liitunud?

,,Jah. Meie LEADER-piirkond hõlmab kuut omavalitsust, kokku kuni 29 000 inimest. Kõige tähtsam on, et koostöö toimiks, suudetaks kokku leppida. Mida aktiivsemalt osaletakse aruteludes ja enda seisukohti kaitstakse, seda enam on lootust, et soove võetakse arvesse ja neid ka rahastatakse."

Möödunud reedel moodustasite strateegia koostamise juhtgrupi. Kes sinna kuuluvad?

,,Juhtgrupp sai praegu 15-liikmeline. Panime sinna inimesi, keda omavalitsused soovitasid ning ka mina kutsusin mõnda, keda olen ühiste koolituste käigus tundma õppinud ning näinud, et temast oleks juhtgrupis kasu.

Juhtgrupis on omavalitsusjuhid ja külaelu aktivistid. Kuusalu vallast on vallavanem Kalmer Märtson, abivallavanem Miili Kikkas ja Leesi külaseltsist Lea Ruus, Loksa linnast abilinnapea Õnnela Tedrekin.

Juhtgrupp koordineerib strateegia koostamise protsessi, koos hakkab käima vähemalt kord kuus. Lõpuks tuleb protsessi käigus saadud tulemused heaks kiita."

Kas juhtgruppi oli lihtne kokku panna?

,,Nii ja naa. Ambla, Tapa ja Kadrina valla esindajatega ei olnud probleemi, seal on välja kujunenud eestvedajad, kes osalevad aktiivselt LEADER-programmi tegemistes. Vihula vallast ja Loksa linnast ei tulnud reedel Tapale juhtgrupi moodustamise arutelule ühtegi inimest, Kuusalu vallast oli Lea Ruus.

Kes köhal olid, nende suhtumine oli positiivne, nad on valmis tegutsema. Oluline on, et kõik omavalitsused osaleksid aktiivselt, teised ei oska nende eest valikuid teha. Igaüks peab ise enda eest seisma, oma soovid selgeks tegema ja läbi vaidlema."

Mida eelmisel reedel veel otsustasite?

,,Panime strateegias paika rahastamise sihtgrupi, sest kõike ei suuda projektirahaga toetada. Sihtgrupis on naised, vanad, noored, muukeelsed ja ettevõtjad.

Kinnitasime ka rahastatavad valdkonnad: ettevõtlus (maamajandus ja puhkemajandus), seltsitegevus (kultuur, sport, üritused, vaba aja sisustamine), avalikud teenused ning keskkonnahoid ja energiasääst."

Mida on plaanis strateegia koostamisega seoses ette võtta?

,,Strateegia üks osa on omavalitsuste arengukavad, need tuleb läbi töötada. Teistel on arengukavad aastani 2015 kinnitatud, Loksa linnal praegu selline dokument puudub.

Strateegia koostamise raames on plaanis jaotada küsitluslehed, need võivad rahvani jõuda veel sel aastal, detsembris. Jaanuaris-veebruaris peaks toimuma analüüs, selleks on kavas korraldada külades koosolekud, kuhu oodatakse kõiki asjasthuvitatuid.

Kuna vallavolikogud on meie rahastajad, siis kindlasti peaksid ka volikogud strateegia heaks kiitma. See peaks toimuma hiljemalt tuleva aasta aprillis."

Kus koosolekuid pidama hakatakse, kas kõigis külades?

,,Otsustasime, et me ei lähtu küladest. Ainuüksi Kuusalu vallas on külasid 66. Kasutame varianti, mis näiteks Lääne-Virus kenasti toimib - külad on jaotatud kantideks.

Kõiki elanikke ei ole võimalik küsitleda, tehakse sotsioloogiline valik, et oleks läbilõige elanikkonnast.

Meil tuleb leida inimesed, kes koordineerivad igas kandis nii ankeetide jaotamist ja kogumist kui ka rahvakoosolekuid. Kui palju ankeete välja jaotatakse, ei oska praegu öelda."

Kuuldavasti on Anija vald hiljaaegu tundnud huvi, kas saaks MTÜga Arenduskoda liituda.

,,Jah, Anija vallavanem küsis, kas oleks veel võimalik meie piirkonnaga ühineda. Põhimõtteliselt on see võimalik, sest LEADER-programmi tingimus on, et liitunud omavalitsused peavad omama ühiseid piire. Anija vallal on ühine piir Kuusalu ja ka Tapa vallaga.

Teisest küljest aga oleme meie oma piirkonnas juba üle aasta koos tegutsenud, üksteist tundma õppinud, teame taustu. Kui juurde tuleks väike MTÜ, siis ta sulanduks kergelt, aga kui liitub suur vald, on palju keerulisem.

Arvan, et Anija vallale tuleks kasuks, kui ühineks LEADER-piirkonnaks koos oma naabritega, kes veel selles valdkonnas pole tegutsema hakanud. Minu teada ei pole LEADER-projektiga liitunud ka Raasiku ja Jõelähtme vald ning mõned teisedki nende naabrid. Meie kogemus näitab, et kogu protsess tuleb algusest peale koos läbi elada. Oleme avatud kõigile, aga rahas ei saa kaaluda seda, mis on tekkinud inimsuhetega.

See on minu arvamus. Anija valla ettepanekut hakkab arutama MTÜ Arenduskoda juhatus, kuhu kuuluvad kõigi meie kuue omavalitsuse esindajad."