Maaelu Teadmuskeskuses (METK) on uuritud otsekülvi tehnoloogia mõju mulla agrokeemilistele ja füüsikalistele omadustele ning mullaelustikule alates 2010. aastast. Otsekülv on üks taastava põllumajanduse mullaharimise minimeerimise tehnikatest, kus mulda häiritakse võimalikult vähe.
Võrdluse aluseks on orgaanilise süsiniku jaotus mullaprofiilis
METKi uuringusse kaasati 16 tootmispõldu ja metoodika kohaselt on erinevate tehnoloogiate mõju selgitamiseks iga otsekülvi põllu läheduses ka võimalikult sarnase mullaga minimeeritud harimisega või künnipõhine nn tavaharimisega põld.
Uuringus mõõdeti mullanäitajaid kolmel sügavusel: pindmises, 0–5 cm kihis, keskmises, 5–15 cm kihis ja alumises, 15–25 cm kihis. Kõige suuremad erinevused tavaharimise ja otsekülvi tehnoloogia vahel väljenduvad orgaanilise süsiniku vertikaalses jaotuses mullaprofiilis.
Otsekülvil on orgaaniline süsinik kuhjunud pindmisesse mullakihti tänu taimejäänuste ladestumisele, kus toimub aktiivne orgaanilise materjali lagundamine. Pindmises mullakihis on orgaanika lagunemiseks head tingimused, kuid alumistes kihtides tekib halvemates oludes lagunemisel rohkem püsivat orgaanilist süsinikku.
Tavaharimisel viiakse randaalimise või kündmisega orgaaniline aine sügavamale mulda ja see jaotub profiilis ühtlasemalt, pakkudes toitu mullaorganismidele allpool ja parandades mullaomadusi ka sügavamal. Ühtlasi on happelise taimse materjali kuhjumise, kaltsiumi ja magneesiumi leostumise ning lämmastikväetiste kasutamise tagajärjel muutunud otsekülvide pindmine kiht aastate jooksul happelisemaks ja see võib vähendada toitainete omastamist taimede poolt.
Muldade füüsikalistest omadustest on lasuvustihedus ehk mahukaal üks põhilisi näitajaid, mille abil iseloomustatakse muldade tihenemist. Tihenenud mullas on takistatud vee ja õhu liikumine, suureneb erosioonioht, halveneb mulla struktuur ning väheneb elutegevus. Üldiselt on mahukaal otsekülvi põldudel 0–5 cm kihis väiksem võrreldes alumiste kihtidega. See on taas seotud suurema orgaanilise aine sisaldusega ja sellega seotud mullaelustiku aktiivse tegevusega värske orgaanilise aine lagundamisel, mille tagajärjel kobestatakse mulda.
Negatiivse aspektina on sügavamal mullad tihenenud suuremal määral kui tavaharimisega põldudel. Mulla mahukaal sõltub väga palju mulla lõimisest ja niiskusest ning läbi aastate oleme täheldanud, et Lõuna-Eesti näivleetunud muldade kahekihilistel lõimistel asuvad mullad tihenevad oluliselt otsekülvi tehnoloogia kasutamisel.
Mullas on elu
Otsekülviga antakse suur eelis vihmaussidele, kuna nende käike, mis mõnel liigil ulatuvad väga sügavale, mullaharimisega ei lõhuta. Tänu sellele peaksid nad mulda paremini kobestama ehk õhustama ja nende käigud toimivad kui pisikesed dreenid. Ka meie uuringu tulemused kinnitavad nii vihmaussi liikide rohkust kui ka suuremat isendite arvukust otsekülvi põldudel.
Samas on mullaelustiku uurimise kriitilisem mõjur ilmastik: viimase kahe aasta suhteliselt kuivad suved on selgelt mõjutanud ka vihmausside ja hooghännaliste elutegevust meie mullas, kuid multšikiht suudab hoida mullas rohkem niiskust ja luua vihmaussidele soodsamad tingimused.
Uuringu tulemusel saab väita, et mulla seisundile mõjubki kõige paremini nende mõlema maaharimisviisi kombineerimine.
Kündmine või sügavam harimine kord külvikorras tagaks orgaanilise süsiniku ja toiteelementide ühtlase jagunemise mullaprofiilis, parandades nende kättesaadavust mullast.
Lisaks tuleb arvestada, et uuringu põldudel ei kasutatud vahekultuure, peamiselt olid teraviljapõhised külvikorrad ning orgaanilisi väetisi kasutati vähe.
Samuti aitaks mulla õhustamine mullaharimisel kaasa muldade tallatuse vähenemisele, ent loomulikult tuleb silmas pidada muldade lõimist ja võimalust künnialuse tihese moodustumiseks. Mulla elustikule pigem ei meeldi mulla harimine ja vihmaussidele veel eriti, sest lõhutakse urgusid ja käike, kuid „toidu” liikumine allapoole pindmisest kihist suurendaks nende toidubaasi.
Väljavõte uuringu kokkuvõttest
- Orgaanilise süsiniku sisaldus on otsekülvipõldudel vertikaalselt kihistunud ning aastate võrdluses on ülemises 0-5 cm kihis sisaldus suurenenud ja alumistes kihtides vähenenud. Künnipõhise variandi põldudel on Crog sisaldus mullaprofiilis ühtlane.
- Mulla liikuva fosfori- ja kaaliumisisalduses on samuti otsekülvipõldudel vertikaalselt kihistunud.
- Mulla reaktsioon ja mikroelemendid üldiselt ei erine tehnoloogiate võrdluses.
- Osade põldude pH on jõudnud happelisele tasemele, mistõttu vajaks need lupjamist (K3), samas teistel põldudel on lupjamine juba head efekti näidanud – pH, Ca ja Mg sisaldused on paranenud (O3, tobrevili).
- Muldade tallatus on üldiselt vähene: nii lasuvustihedus, ülspoorsus kui ka aeratsioonipoorsus ei viita suurematele probleemidele taimede kasvuks. Ainult O3-K3 põllul on olukord mullale kriitiline.
- Mullaelustiku mõjutas 2022. aastal väga tugevalt soe ja sademetevaene suve lõpp, mis tingisid varase saagikoristuse ja sellest tulenevalt ka varasemad mullaelustiku uuringud.
- Mulla mikrobioloogiline aktiivsus (biomass ja hingamine) olid kõrgemad otsekülviga põldudel. Mikroobikoosluste biomass oli üleaktiveeritud O1 ja O3 põllul.
- Vihmausside arvukus oli pigem suurem künnipõhistel põldudel (v.a. prooviala K12), vihmausside liikide arv oli suurem pigem otsekülviga proovialadel.
- 2003. aastal oli hooghännaliste arvukus äärmiselt madal (v.a. prooviala PAotse). Vaatamata madalale hooghännaliste arvukusele ja liikide arvule, oli kooslus mitmekesine ning dominantliigi (Parisotoma notabilis) osatähtsus jäi proovides kesiseks. Otsekülvipõldude 0-5 cm kihis on hoogahännaliste arvukus ja liikide arv kõrgem kui 5-10 cm kihis võrreldes künnipõhiste põldudega.
- Taimekaitsevehandeid kasutavad otsekülvi rakendajad oluliselt rohkem kui künnipõhise tehnoloogia kasutajad, sest otsekülvi puhul pole võimalik mehhaanilist umbrohutõrjet teha.
- Otsekülvi multšist leiti rohkem TKV jääke kui mullast, peamiselt herbitsiidide ja fungitsiidie jäägid. Otsekülvi põldudel tuvastati mullas rohkem jääke kui künnipõhistel põldudel.
Autorid: Elsa Putku, Priit Penu. Maaelu Teadmuskeskus
Allikas: 20. juuni 2024. Postimees Maa Elu. Katsed: kuidas mõjub osekülv mullale
