Põllumajandusplasti ringlussevõtt algab koostööst ja teadlikest valikutest

Põllumajandusplast on tänapäevase toidutootmise oluline osa, kuid sellekasutamisega kaasneb vastutus vältida plasti sattumist keskkonda ning tagada selle tõhus ringlussevõtt. Just sellele keskendus rahvusvahelise Interreg projekti CircularFarmPlastics raames toimunud õppereis Norrasse, kus kohtusid teadlased, põllumajandustootjad, jäätmekäitlejad ja poliitikakujundajad viiest Läänemere piirkonna riigist. 

Eestist on projekti põhipartneriteks Eesti Maaülikool ja Pärnumaa Arenduskeskus, aga kaasatud olid ka Paikre Prügila, Baltic Agro ja METK maaeluvõrgustiku teenistuse esindajad. 

Korras nagu Norras?

Norra kuulub Euroopa edukamate põllumajandusplasti kogujate hulka. Ringlusse suunatakse ligikaudu 85-89% kogutud põllumajandusplastist. Edu aluseks on tootjavastutus, ulatuslik kogumisvõrgustik ja hästi toimiv koostöö kogu väärtusahelas. 

Norra kogemus näitab, et edu ei sõltu ainult tehnoloogiast. Sama oluline on teha süsteem tootjate jaoks lihtsaks ja mugavaks. Mida lihtsam on plasti üle anda, seda suurem on kogumismäär ning parem kogutud materjali kvaliteet. 

Puhas plast on kvaliteetse ringlussevõtu alus

Kohtumise üks peamisi sõnumeid oli, et ringlussevõtt algab põllumajandusettevõttes. Suurim probleem ei ole sageli mitte plasti kogumine, vaid selle kvaliteet. Muld, silojäägid ja niiskus suurendavad oluliselt transpordi- ja töötlemiskulusid ning vähendavad ringlussevõtu efektiivsust.

Norra ekspertide soovitus tootjatele on lihtne: plast tuleb teha võimalikult puhtaks, hoida kuivades tingimustes ning sorteerida erinevad plastiliigid eraldi. Ükski ringlussevõtutehas ei suuda hiljem täielikult kompenseerida farmis tehtud vigu.

Tehnoloogia ei asenda häid töövõtteid

Õppereisil tutvustati erinevaid plastipresside lahendusi, mis vähendavad hoiustamis- ja transpordikulusid ning aitavad plasti kvaliteeti säilitada. Erilist kasu annavad need hajaasustusega piirkondades, kus kogumispunktid asuvad kaugel. 

Kogutud plast töödeldakse ümber graanuliteks, millest valmistatakse uusi kiletooteid ja muid plastesemeid.

Tänapäevased tehnoloogiad võimaldavad kasutada üha suuremas mahus ringlussevõetud materjali, säilitades samas toodete kvaliteedi. 

Lisaks mehaanilisele ringlussevõtule tutvustati pürolüüsitehnoloogiat, mille abil saab plasti muuta uuesti õlilaadseks tooraineks. See võib tulevikus pakkuda lahendusi plastiliikidele, mida tavapärasel viisil on keeruline ümber töödelda. 

Mikroplast ja vanad plastijäätmed

Olulise teemana käsitleti mikroplasti. Teadlaste hinnangul võib mikroplast mõjutada mulla elustikku, toitainete ringet ja taimede omadusi. Kuigi selle pikaajaline mõju vajab veel uurimist, peetakse ennetust kõige tõhusamaks lahenduseks.

Probleemiks on ka taludesse aastate jooksul kogunenud vanad plastihunnikud, mis taimedest läbi kasvavad ning ajapikku väiksemateks osakesteks lagunevad. Oluliseks peetakse vanade plastijäätmete kokku kogumise kampaaniaid ning paindlikumaid vastuvõtusüsteeme. 

Biolagunevad kiled ei ole imelahendus

Norra teadlased tutvustasid uuringuid biolagunevate multškilede kohta. Kuigi neid nähakse alternatiivina tavapärasele plastile, näitasid uuringud, et põhjamaistes tingimustes võib täielik lagunemine võtta 4-5 aastat. Lisaks võivad multšijäägid mõjutada taimekaitsevahendite käitumist mullas. 

Juhiti tähelepanu, et mõisted „biolagunev“, „biopõhine“ ja „keskkonnasõbralik“ ei tähenda sama ning nende materjalide mõju vajab veel täiendavaid uuringuid. 

Kõigil on väljakutsed

Rahvusvahelises võrdluses hinnati Eesti olukorda pigem heaks, kuid probleemid püsivad. Eesti suurimateks väljakutseteks peeti logistikat ja kulusid, sest väikses riigis puudub piisav maht kogu kogutud plasti kohapealseks töötlemiseks ning materjal tuleb sageli saata Leetu või Poolasse. 

Lahendustena nähti paremat koostööd, ühiseid kogumis- ja transpordimudeleid, suuremate koguste koondamist ning aktiivsemat teavitustööd. Norra kogemus näitab, et motiveerimine ja tagasiside toimivad sageli paremini kui sanktsioonid. 

Kokkuvõte

Norra õppereisi olulisim järeldus oli, et põllumajandusplasti ringmajandus algab koostööst. Edu võti ei peitu ainult tehnoloogias, vaid eelkõige hästi toimivas kogumissüsteemis, puhtas materjalis, teadlikes tootjates ja selges vastutuses kogu väärtusahelas. Mida varem õnnestub plast keskkonnast kokku koguda ja ringlusse suunata, seda väiksem on mikroplastiku tekke oht ning seda suurem on võimalus hoida väärtuslikke ressursse ringluses ka tulevikus.

Projekti ja Norra õppereisi ning seminaride kohta on võimalik pikemalt lugeda SIIT. 

Kirjutise autor: K. Petrutis, METK maaeluvõrgustiku teenistus

Lisalugemist:

• Projekti CircularFarmPlastics koduleht ja infomaterjalid
• Felleskjøpet on Norra suurim põllumajandusühistu, mis varustab põllumajandustootjaid tootmissisenditega ning müüb nii põllumajandusmasinaid kui ka kodu-, aia- ja lemmikloomatarbeid
• Områ on Norra esimene riiklik plastpakendite sorteerimiskeskus, mis asub Indre Østfoldi maakonnas. Keskuses sorteeritakse üle kogu riigi kogutud plastpakendeid (välja arvatud põllumajandusplast)
• Norges Bondelag on Norra Põllumajandustootjate Liit, kus on ligi 60 000 liiget ning mis on Norra suurima põllumajandusvaldkonna esindusorganisatsioon
• NORSIRK on Norra suur tootjavastutusorganisatsioon (EPR-skeem), mis haldab Norras laialdaselt kasutatavat vabatahtlikku põllumajandusplasti tagasivõtu- ja ringlussevõtusüsteemi
• ECO-NOR AS on Norra jäätmekäitluslahenduste ettevõte, mis pakub põllumajandustootjatele ja teistele tööstusharudele spetsiaalseid seadmeid põllumajandusplasti (nt silokilede) kohapealseks tihendamiseks ja ümbertöötlemiseks
• Plastretur on Norra plastpakendite kogumist ja ringlussevõttu korraldav organisatsioon 
• Grønt Punkt Norge eesmärk on tagada, et turule lastud pakendid jõuaksid pärast kasutamist ringlusse, edendades ettevõtete keskkonnavastutust, pakendite ringkasutust ja jäätmetekke vähendamist
• PolymerTrade on üks Norra suurimaid plastijäätmete materjaliringluse ettevõtteid
• NIBIO on Norra üks suurimaid teadusuuringute instituute, mille eesmärgiks on toetada toidujulgeolekut, kestlikku loodusvarade majandamist ning innovatsiooni teadusuuringute ja teadmiste loomise kaudu
• Lier kohaliku omavalitsuse jõevee uuring: Plastikutükikesed mikroorganismide kandjad (2023)