Talv 2024/25 on pakkunud juba parajalt põnevust – külmumata maale kujunenud paks lumi ning selle kiire sulamine tekitavad muret talvituvate põllukultuuride pärast. Kas ja kuidas see võib mõjutada taimede edasist talvitumist ning millega peaks edaspidi arvestama?
Märjale maale kiirelt sadanud paks märg lumikate pole just parim kombinatsioon, eriti kui see juhtub varakult ja järgneb kiire sulamine. See võib nõrgendada taimede vastupanuvõimet edasistele talvekatsumustele. Samas kindlasti ei ole praegu veel midagi hullu lahti – kõik sõltub sellest, millised ilmastikuolud järgnevad ja millised kultuurid põllul kasvavad.
Talvituvate kultuuride eduka talve võti peitub lume ja mulla koosmõjus. Kuigi põllumees ei saa ilma kujundada, aitab talvitumise seaduspärasuste tundmine riske mingil määral hinnata.
Teraviljadest on rukis tõeline vastupidaja, taludes lumeta kuni -25 kraadi pakast. Nisu peab vastu -20 kraadini, tritikale jääb nende kahe vahele. Kõige õrnem teravili on talioder, mis ilma lumeta võib kahjustuda juba -15 kraadi juures. Taliraps on teraviljadest õrnem, taludes lumeta vaid -15 kuni -18 kraadi pakast, kuid tema puhul on kriitilise tähtsusega sügisene areng – optimaalselt peaks taimel olema 8-10 lehte enne talve.
Lumi on taimedele nagu tekk – mida paksem see on, seda paremini kaitseb külma eest. Kui õhutemperatuur langeb -15 kraadini, piisab taimede kaitseks vaid 5 sentimeetrist lumest. Samas, kui lund on 20 sentimeetrit või enam, taluvad isegi õrnemad kultuurid -30 kraadist pakast.
Külmarisk eri kultuuridel:
- ✓ – talub hästi
- ! – mõõdukas risk
- X – suur külmumise risk
- XX – väga suur külmumise risk
Lumikatte tähtsus põllumajanduses on küllalt suur ja mitmekülgne – sõltuvalt ilmastikutingimustest ja lume omadustest ja ladestumise tingimustest võib see mõju olla talvituvatele taimedele nii kasulik kui kahjulik. Taimede talvitumise kohta selgub lõplik tõde kevadel. Talvituvad põllukultuurid on talvekülmade eest paksu lumega varjatud. Samas paks lumi takistab ka maapinna sügavat külmumist. Paksu lumikatte pikaajaline püsimine (40-50 päeva) sulal või nõrgalt külmunud mullal võib kaasa tuua märgatava saagikao. Taliteraviljade ja mitmeaastaste heintaimede talvekindlus nõrgeneb, taimed nakatuvad seenhaigustesse ja kahjustuvad haudumisest.
Allikas: Agrometeoroloogia bogi, 2021
Jaanuarikuu lumi ja sula
Jaanuari esimese dekaadi lõpus sadas üle Eesti maha arvestatav lumekate, kohati üle poole meetri ja enamasti külmumata maapinnale. Aga igal lumel on oma jaanipäev. Ja nii hakkas see üsna kiiresti jälle sulama, tempoga umbes 10 cm päevas. Lääne pool oligi lumi 15. jaanuariks suuresti sulanud, ida pool sulamine jätkub.
Jälle halvasti, sest paksu lumekihi kiire sulamine võib talvituvatele põllukultuuridele tekitada mitmeid probleeme:
- Jääkooriku teke – kui sulavesi jääb põllule ja temperatuur langeb alla nulli, moodustub taimede peale jääkoorik, mis takistab taimede hingamist ja võib põhjustada nende lämbumist.
- Uppumisoht – kui sulavesi ei saa külmunud maapinna tõttu imbuda mulda, võivad taimed liigniiskuse tõttu uppuda.
- Haiguste levik – liigne niiskus loob soodsa keskkonna erinevate taimehaiguste levikuks.
- Mullast väljauhtumise oht – kiire sulamine võib põhjustada taimede juuresüsteemi paljastumist ja mullast väljakerkimist, mis omakorda võib viia taimede hukkumiseni.
- Toitainete väljauhtumine – kiire sulamine võib põhjustada toitainete leostumist mullast, mis halvendab taimede kasvutingimusi.
Kas tulemas on jääkoorik või jäävihm?
Siiski ei näe me põllukultuuride mõttes hetkel väga tõsiseks muretsemiseks põhjust. Jääkoorikut praeguse ilmaprognoosi valguses tekkimas ei ole ja kuna maapind ei olnud lume alt külmunud, siis väga palju taimed kohe uppuma ei peaks hakkama. Tõsi, korraks võib vesi kindlasti jääda põldudele, kuid kuna pinnas ei ole sügavalt külmunud, ei takista see vee äravoolu. Peamine probleem võiks olla see, et liigne niiskus loob soodsa keskkonna erinevate taimehaiguste levikuks. Pigem on isegi hea, et paks märg lumi seekord mittekülmunud maa peale maha ei jäänud.
Kliimateadlased selgitavad, et globaalne soojenemine võib Eestis kaasa tuua rohkem lund mitmel põhjusel:
- Soojem Läänemeri aurab rohkem – kui soe merevesi kohtub külma õhuga, tekib rohkem sademeid, mis talvel sajab lumena.
- Polaarpiirkondade soojenemine nõrgendab polaarset jugavoolu, mis võib põhjustada külma arktilise õhu kandumist lõuna poole, sealhulgas Eestisse. Kui see külm õhk kohtub sooja ja niiske õhuga, tekibki rohkem lund.
- Soojem õhk mahutab rohkem niiskust – kui niiskus satub kokku külma õhuga, tekivad tugevad lumesajud.
Samas on oluline märkida, et see mõju võib olla ajutine. Pikemas perspektiivis, kui temperatuurid jätkavad tõusmist, võib lumesadude hulk hoopis väheneda, kuna rohkem sademeid tuleb alla vihmana.
Allikas: Triin Saue, Maaelu Teadmuskeskus
Toimetas: H.Tamsalu, METK
