Kas oled vaadanud koolituse kohvipausil kaunist käsitöö serviisi mõeldes, et see võib olla vaid kunst, mis ei sobi toiduga kokkupuuteks? Või kas kingituseks saadud asutuse logoga termos, kruus või joogipudel on Sinu tervisele ohutu? Siin artiklis kirjeldaba autor toiduga kokkupuutuvate materjalide olemust, neist tuleneda võivat ohtu ja teeb ettepanekuid, kuidas teha targemaid ja ohutumaid valikuid.
Mis on toiduga kokkupuutuv materjal?
Igapäevaelus kasutame mitmesugustest materjalidest köögitarbeid. Olgu nendeks siis toidunõud, millest sööme, pakendid, mida ostame koos toiduga või kasutame toidu säilitamiseks või seadmed, millega valmistame kohvi või smuutit.
Toiduga kokkupuutuv materjal või ese on (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1935/2004, 2004) kas ette nähtud toiduga kokkupuutumiseks, juba puutub toiduga kokku ja on selleks ette nähtud või tõenäoliselt puutub toiduga kokku või eraldab toitu oma koostisosi. Sisuliselt on toiduga kokkupuutuv materjal mistahes toiduga vahetusse kontakti minev/olev materjal ja ese.
Toiduga kokkupuutuvad materjalid võivad olla plastist (nt plastkarbid), klaasist (nt purgid), keraamikast (nt taldrikud), metallist (nt potid), paberist (nt pakkepaber) ja papist (nt koogikarbid), puidust (nt lõikelaud), muust materjalist (nt korgist veinipudelikorgid, silikoonist muffinivormid) või ka mitmest eelpooltoodud materjalist korraga nagu plastkorkidega kartongist tetrapakendid. Kõik toiduga kokkupuutuvad materjalid peavad olema ohutud. Materjalid ei tohi ohustada inimeste tervist, põhjustada toidu koostises vastuvõetamatuid muutusi ega toidu organoleptiliste omaduste (lõhn, maitse) halvenemist.
Miks ja kuidas võib toiduga kokkupuutuv materjal põhjustada ohtu inimese tervisele?
Kõikidel toiduga kokkupuutuvatel materjalidel ja -esemetel on oma omadused ja potentsiaalsed ohud. Selleks, et tagatud oleks ohutus inimese tervisele, on lubatud toiduga kokkupuutumisel nendest toitu üle kanduda väga väike kogus materjaliosakesi. Kui materjaliosakesi on toidus lubatust rohkem, võivad need pideva tarbimise tulemusena hakata organismis kogunema ja aja möödudes organismi mõjutama. See, kui palju osakesi kandub materjalist/esemest toitu sõltub materjali/eseme koostisest (kasutatud lähteained, tootmise tingimused) ja materjali/eseme kasutamise tingimustest toiduga kokkupuutel (Komisjoni määrus (EL) nr 10/2011, 2011).
Sridhar Jayaveli ja tema kolleegide (2024) uuring annab ülevaate plasti laialdasest kasutamisest, mikroplasti leidumisest meie ökosüsteemist ja selle mõjust inimese tervisele. Mikroplast võib põhjustada muutusi meie geenides, ainevahetushäireid, hingamis- ja neurodegeneratiivseid haigusi (Alzheimer ja Parkinsoni tõbi), soole düsbioosi (patogeensete bakterite vohamine) ja vähki.
Euroopa Toiduohutusamet’i (EFSA), 2023 teadlased jõudsid järeldusele, et bisfenool A (BPA) kokkupuude toidu kaudu kujutab terviseohtu inimestele kõigis vanuserühmades ning peamine terviseoht on mõju immuunsüsteemile.
Fenton, Suzanne E. ja tema koostöökaaslased (2021) viitavad oma artiklis epidemioloogilistele uuringutele, mis on näidanud seoseid konkreetsete PFAS-ide (per- ja polüfluoritud alküülühendeid, tehiskemikaalid) kokkupuute ja erinevate tervisemõjude vahel, sealhulgas muutusi immuunsüsteemis ja kilpnäärme funktsioonis, maksahaigused, lipiidide ja insuliini reguleerimise häired, neeruhaigused, viljatus ja arenguhäired ning vähi teket. Me kõik oleme igapäevaselt nende kemikaalide mõju all.
Kuidas teha targemaid ja ohutumaid valikud?
Uuri kasutusjuhendeid. Ole teadlik, kuidas erinevaid materjale ohutult kasutada. Kasutamistingimuste puhul on kolm olulist tegurit:
- toidu reageerimisvõime materjaliga ehk toidu võime põhjustada materjaliosakeste sattumist toitu; erituva aine kogust mõjutavad toiduga kokkupuute temperatuur, aeg, keskkond (rasvane-, happeline-, veepõhine toit) ja pakendi suurus;
- materjali/eseme kasutamise temperatuur toiduga kokkupuutumisel;
- materjali/eseme toiduga kokkupuute ajaline kestvus.
Ühekordseks kasutamiseks mõeldud pakendid ei ole mõeldud korduvaks kasutamiseks. Ühekordset pakendit korduvalt kasutades hakkab materjal lagunema, lastes kemikaalid materjalist lahti ning liikudes sealt edasi toitu (EL nr 10/2011, 2011). Oluline on järgida pakendite märgistusel toodud kasutamisjuhiseid, et vähendada kemikaalide mõju meie tervisele.
- Vali teadlikumalt. Eelista näiteks klaasist või roostevabast terasest toidunõusid. Kõik materjalid sisaldavad endas ohtu, kuid need materjalid on väiksema reageerimisvõimega.
- Lühenda tarneahelat. Võimalusel kasvata toorainet ise, osta otse talunikult, kohaliku tootja käest, lahtiselt või oma taaras. Seeläbi on Sul võimalus vähendada pakendite kasutamist ja anda oma panus keskkonna säästmisele.
- Vali sobivad toidu säilitamise vahendid. Vali alati toidumärgiga pakend , (EÜ nr 1935/2004, 2004) jälgides, et kasutamistingimused (temperatuur, aeg, keskkond) oleksid sobivad (EL nr 10/2011, 2011).
- Hari ennast ja teisi. Jaga oma teadmisi pereliikmete ja sõpradega. Mida rohkem inimesi on teadlikud toiduga kokkupuutuvatest materjalidest, seda suurem on tõenäosus, et teeme koos paremaid valikuid.
Kokkuvõttes ei mõjuta toiduga kokkupuutuvad materjalid mitte ainult meie tervist, vaid ka keskkonda. Paljud plastid ei lagune, sattudes loodusesse ja ohustades sealset elu. Teadlikud ja targemad valikud võivad aidata vähendada meie kokkupuudet kahjulike ainetega ning seeläbi saame toetada jätkusuutlikumat eluviisi.
Kasutatud allikate loetelu:
- Euroopa Komisjon. (2011). Komisjoni määrus (EL) nr 10/2011, 14. jaanuar 2011, toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastmaterjalide ja -esemete kohta. EUR-Lex.
- Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu. (2004).Määrus (EÜ) nr 1935/2004, 27. oktoober 2004, toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta. EUR-Lex.
- Jayavel, S., Govindaraju, B., Michael, J. R. & Viswanathan, B. (2024). Impacts of micro and nanoplastics on human health. Bulletin of the National Research Centre, 48(1).
- Lambr´e, et al (2023). Re-evaluation of the risks to public health related to thepresence of bisphenol A (BPA) in foodstuffs. EFSA Journal, 21(4).
- Fenton, S. F., et al (2021). Per- and polyfluoroalkyl substance toxicity and human health review: Current state of knowledge and strategies for informing future research. Environmental Toxicology and Chemistry, 40(3), 606–630.
Allikas: 5. detsember, 2024. EPALE - Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkond
Autor: Siiri Merisaar, üliõpilane
Lisainfo: Artikkel on valminud TLÜ Andragoogika bakalaureuseõppe 2024. aasta sügissemestri kursusel „Esitlus- ja aruteluoskused“.
