TECHCOACH Talks koondab taskuhäälinguid, kus põllumajandussektorieksperdid, teadlased ja põllumajandustootjad arutavad nutikate ja digitaalsete lahenduste rakendamist igapäevatöös.
Pihustidroonid ja andmepõhine taimekasvatus
Põllumajandustehnoloogia areng on toonud põldude kohale pihustidroonid, mis on järjest olulisem osa nutikast taimekasvatusest. Ateena Põllumajandusülikooli teadur Vasilis Psiroukis selgitas, et droonide peamine väärtus seisneb nende võimekuses tegutseda seal, kus tavapärane tehnika hätta jääb. See on eriti kriitiline keerulise reljeefiga põldudel või märgades oludes, kus raske traktoriga liikumine kahjustaks mulda või oleks füüsiliselt võimatu.
Lisaks ligipääsetavusele võimaldavad droonid saavutada uue taseme täppispritsimises, mis on aluseks üleminekul jätkusuutlikumatele ja teadmistepõhistele põllumajandussüsteemidele. Psiroukis rõhutab, et droonide kasutamine ei ole lihtsalt tehnoloogiline uuendus, vaid praktiline lahendus ressursside säästmiseks ja keskkonnamõju vähendamiseks, kuna see võimaldab suunata preparaate täpselt sinna, kus on probleemkolle.
„Droonid pakuvad olulisi eeliseid just täppispritsimisel ja olukordades, kus rasketes oludes või keerulise reljeefiga põlluosade läbimine traktoriga on raskendatud või võimatu.“ – Vasilis Psiroukis.
Praktilised väljakutsed ja seadusandlikud takistused
Samas ei ole uue tehnoloogia tee praktikasse alati sile ning Vasilis Psiroukis tõi selgelt välja valukohad, millega tootjad täna rinda pistavad. Suurimate tehniliste takistustena nimetab ta akude piiratud vastupidavust ja seadmete kandevõimet, mis seab piirid töödeldava pinna suurusele ühe lennu ajal. Samuti on oluliseks barjääriks praegune seadusandlik raamistik, mis ei pruugi alati sammu pidada tehnoloogia kiire arenguga, tekitades kasutajates ebakindlust.
Seda praktilist vaadet toetab Beatriz Almeida Portugali organisatsioonist CONSULAI, kes märgib, et mistahes digilahendus peab suutma liikuda teadusuuringute faasist kaugemale. Tema hinnangul on suurim väljakutse muuta keerulised tehnoloogiad põllumehe ja nõustaja jaoks arusaadavateks „praktilisteks tööriistadeks“. Ilma selge kasutusmugavuse ja tõestatud efektiivsuseta jäävad ka kõige innovaatilisemad seadmed vaid teoreetilisteks harjutusteks, mis ei jõua kunagi reaalse maaharimiseni.
„Peamine on uurida, kuidas digitaalsed lahendused saavad liikuda teadusuuringutest kaugemale ja muutuda põllumajandustootjate ning nõustajate jaoks igapäevasteks praktilisteks tööriistadeks.“ – Beatriz Almeida.
Andmed on tehnoloogia vundament
Droonide edukas rakendamine eeldab enamat kui lihtsalt lennumasina soetamist, sest see on osa laiemast andmepõhisest süsteemist. Ekspert István Kulmány selgitas, et uute tehnoloogiate enesekindlaks omaksvõtuks vajavad põllumehed usaldusväärset andmebaasi, mis koondab satelliitpilte, sensoreid ja saagikaarte. Need andmed on droonile hädavajalikuks „teekaardiks“, mis määravad ära täpsed asukohad, kus sekkumine on vajalik, vältides nii üleuputamist kui ka aladoseerimist.
Nõustaja Djessie Donkers lisas, et andmete roll ulatub kaugemale masinate juhtimisest – see on vajalik teadmiste jagamiseks ja tõhususe tõstmiseks. Süsteemsed mullamõõtmised ja taluandmete kogumine loovad aluse, mis aitavad tootjal teha drooniga lennates informeeritud otsuseid. Ilma tugeva andmepõhjata jääb drooni kasutamine juhuslikuks ja selle potentsiaal saagi kvaliteedi parandamisel kasutamata.
„Põllumajandustootjad vajavad kindlustunnet uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks ning see tugineb taluandmete, satelliitpiltide, sensorite ja saagikaartide süsteemsel kasutamisel.“ – István Kulmány.
|
|
|
Alusta probleemist, mitte seadmest
Kogenud eksperdid soovitavad praktikutele alustada väikestest sammudest, lähtudes konkreetsest ettevõtte vajadusest. Juha Sohlo Soome nõustamisorganisatsioonist ProAgria rõhutas, et nutikas põllumajandus peab alati toetama „igapäevast otsustamisprotsessi“. See tähendab, et droonitehnoloogia valikul tuleks esmalt kaardistada pudelikaelad, nagu näiteks hiline umbrohutõrje rasketes oludes, ning alles seejärel otsida sellele tehnoloogiline lahendus.
Tehnoloogia kiiremaks omaksvõtuks peetakse kriitiliseks koostööd teadlaste, nõustajate ja teiste tootjatega, nagu näitavad Madalmaade ja Kreeka innovatsiooni õppelaagrite kogemused. Wiebe van der Veen ja Eric van Dijken toovad välja, et koostöö kiirendab nutikate lahenduste kasutuselevõttu, aidates vähendada riske ja jagada parimaid praktikaid. Kogu protsessi eesmärk on liikuda suunas, kus innovatsioon on tihedalt põimunud igapäevase maaharimisega, tagades süsteemide vastupidavuse ja pikaajalise jätkusuutlikkuse.
„Nutikas põllumajandus tähendab praktikas seda, kuidas erinevad tööriistad ja andmed toetavad põllumajandustootja igapäevaseid otsuseid ja muudavad tootmise efektiivsemaks.“ – Juha Sohlo.
|
|
|
Materjalid kondas artikliks Hanna Tamsalu, METK
