Kõik postitused

EPA messi innovatsiooniala näitas, kuidas põllumees saab vähemaga rohkem saavutada

22. oktoober 2026 Artikkel Digitaliseerimine, Innovatsiooniteenus, Uudised

Kas põllumajanduses on võimalik saavutada rohkem väiksemate kuludega? Tänavusel EPA messi innovatsioonialal tõid põllumajandustootjad, teadlased, nõustajad ja tehnoloogiaettevõtted kahe päeva jooksul kuulajateni kümneid näiteid sellest, kuidas tulla toime keerulisema majanduskeskkonna, kliimamuutuste, tööjõupuuduse ja kasvava efektiivsussurvega.

Kahe päeva jooksul kõlanud ettekannetest jäi kõlama ühine sõnum: konkurentsieelis ei sünni enam ainult suurematest masinatest või suurematest investeeringutest, vaid üha enam teadmistest, andmete kasutamisest ja võimest teha paremaid otsuseid kiiremini. Andres Huul, Maaelu Teadmuskeskuse innovatsiooniteenistuse juhataja, võttis kahe päeva seminari kokku sõnadega „Põllumajandusettevõtetel on suur osa vajalikust tehnoloogiast juba olemas, kuid selle võimalusi kasutatakse sageli vaid osaliselt. Järgmine tootlikkuse ja kasumlikkuse kasv ei pruugi tulla uuest masinast, vaid olemasolevate andmete, seadmete ja teadmiste targemast kasutamisest.“

Riskide juhtimine algab majanduskeskkonna mõistmisest

Innovatsiooniala avasid SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor ja Redgate Capitali investeerimisvaldkonna juht Peeter Koppel, kes andsid ülevaate Euroopa ja maailma majanduse väljavaadetest. Nende hinnangul peavad põllumajandustootjad arvestama jätkuvalt kõikuvate intressimäärade, energiakulude ja geopoliitiliste riskidega. Edu saavutavad ettevõtted, kes planeerivad rahavooge pikema vaatega ning hindavad investeeringute tasuvust erinevate turustsenaariumide korral.

Mida võiks põllumees arvesse võtta? Planeeri rahavooge vähemalt mitme aasta vaates. Hinda investeeringute tasuvust erinevate turustsenaariumide korral. Väldi üleinvesteerimist volatiilsel turul. Hoia tähelepanu ettevõtte likviidsusel ja kuluefektiivsusel.

Toidujulgeolek algab põllult

EPKK esindaja Ants-Hannes Viira, KEVILI tegevjuht Hannes Prits ja Infortar Agro juhatuse liige Tanis Kulp arutasid Eesti põllumajanduse hetkeseisu ja väljavaateid. Kui piimanduses nähakse Baltikumis jätkuvalt kasvupotentsiaali, siis teraviljasektori tulemusi mõjutavad üha enam rahvusvahelised tarneahelad, energiakulud ja geopoliitilised konfliktid. Praktiline soovitus: kasutada paindlikult eel-müügilepinguid, hajutada müügiriske ning siduda müügiotsused ettevõtte rahavoogude planeerimisega.

Kliimamuutustega tuleb kohaneda, mitte võidelda

METKi teadur Krista Nurk, ETSAÜ nõukogu esimees Timo Vunder ja AS Tartu Agro juht Andres Härm keskendusid kliima- ja tootmisriskidele. Põud, liigniiskus, kuumalained, loomataudid ja muud äärmuslikud sündmused ei ole enam üksikud erandid, vaid muutumas tavapäraseks ettevõtluskeskkonna osaks. Edukad ettevõtted valmistuvad riskideks enne, kui need realiseeruvad. Praktiline soovitus: teha regulaarset masinate ja hoonete hooldust, kasutada kvaliteetseid sertifitseeritud seemneid, korraldada süsteemset seiret ning kaaluda põllumajanduskindlustuse kasutamist.

Muld on ettevõtte kõige väärtuslikum põhivara

Ühe elavama arutelu keskmes oli mulla teema. METKi mullastiku valdkonna nõunik Priit Penu, Agrone OÜ juht Margus Muld ja OÜ Kirde Seeme juhatuse liige Robin Randaru rõhutasid, et mulda tuleb käsitleda ettevõtte kõige olulisema varana. Kuigi Eestis kogutakse hulgaliselt mullaanalüüside andmeid, kasutatakse neid juhtimisotsustes sageli liiga vähe. Just olemasolevate andmete targem kasutamine võib pakkuda kõige kiiremat kulude kokkuhoidu. Intrigeeriva mõttena kõlas üleskutse käsitleda mulda tulevikus ka bioloogilise varana ettevõtte bilansis. See aitaks paremini hinnata mulla seisundit ja selle parandamisse tehtud investeeringuid ning looks täiendavaid argumente nii pankade, maaomanike kui ka avaliku sektori ees. Praktiline soovitus: kasutada Mullaportaali ja mullaanalüüside andmeid põllupõhiste väetusotsuste tegemisel. Kui fosfori ja kaaliumi sisaldus on mullas juba piisav, ei pruugi nende lisamine igal aastal olla majanduslikult põhjendatud.

Tuleviku külvikord peab olema paindlik

EMÜ vanemlektor Peeter Lääniste, Elisabeth Viedehof Tammetalu Ürdiaiast ja Sten-Robin Käos Jaagumäe OÜ-st rääkisid kliimamuutuste mõjust taimekasvatusele. Ettevõtted, kes katsetavad uusi sorte ja kultuure ning hajutavad tootmisriske, kohanevad muutuvate ilmastikuoludega paremini ning vähendavad sõltuvust üksikutest kultuuridest. Praktiline soovitus: hoida külvikord mitmekesine, tasakaalustada tali- ja suviviljade osakaalu ning katsetada uusi sorte väiksematel pindadel enne suuremate otsuste tegemist.

Tehisaru on jõudnud põllumehe tööriistakasti

Üheks suurimaks huviobjektiks kujunes sessioon „Kuidas hoida aega kokku AI abil?“, kus põllumajandustootjad tutvustasid enda loodud tehisaruassistente. Airika Verrev Pajo Ranchist näitas lahendust, mis ühendab koristusandmed, saatelehed ja arved automaatselt ühtseks aruandeks. Mark Vasin OÜ-st Estonia tutvustas agronoomi digitaalset abilist, mis aitab korraldada logistikat, jälgida laoseise ning kasutada ilmaandmeid taimekaitseotsuste tegemisel. Marek Ruiso AgriConsulist demonstreeris lahendust, mis koostab väetus-, taimekaitse- ja külvikorraplaane ning arvestab samaaegselt masinakulusid ja logistikat. Kõigi näidete ühine joon oli lihtne: tehisaru loob kõige rohkem väärtust seal, kus see aitab vähendada rutiinset käsitööd ja vabastada aega otsuste tegemiseks.

Kolm peamist soovitust AI kasutuselevõtuks: alusta ühest konkreetsest probleemist, kasuta kvaliteetseid lähteandmeid, kontrolli alati tulemused ise üle.

Enne investeerimist testi

Esimese päeva lõpetanud AIRE digitaliseerimise klubi paneeldiskussioonis osalenud Karl Kruusamäe, Ardi Tampuu, Marku Lamp, Heilo Altin, Vivo Pender ja Ragnar Loova rõhutasid, et innovatsiooni ei pea ostma pimesi. AIRE demoprojektid annavad ettevõtetele võimaluse katsetada uusi tehnoloogiaid reaalses tootmiskeskkonnas enne suuremate investeeringute tegemist. Oluline on testida uusi lahendusi esmalt pilootprojektina ning teha seejärel investeerimisotsused mõõdetud tulemuste põhjal.

Digitaliseerimine algab korrastatud andmetest

Innovatsiooniala teine päev keskendus digitaliseerimisele ja andmete kasutamisele. Digiekspert Martin Kukk tõi välja, et digitaliseerimise suurimad takistused ei ole enam tehnoloogilised, vaid seotud killustunud andmete, ühildumatute süsteemide ja ebaselgete eesmärkidega. Tema sõnul peaks iga ettevõte enne tarkvara ostmist küsima: milliseid otsuseid soovime selle abil paremini teha?

Andmed peavad looma väärtust

PRIA toodete juht Mario Liimann tutvustas võimalusi, kuidas põllult kogutud andmed jõuavad ePõlluraamatu kaudu tagasi tootjani ning aitavad luua lisaväärtust. Sellele järgnenud paneeldiskussioonis rõhutasid Kristjan Ruusamäe, Andres Oopkaup, Laura Maasik ja Mario Liimann, et järgmine arenguhüpe põllumajanduses sõltub süsteemide omavahelisest koostööst. Praktiline soovitus: iga uue masina või tarkvara puhul tasub küsida, kas see võimaldab automaatset andmevahetust teiste süsteemidega.

Digipööre ei tähenda lihtsalt Exceli kolimist uude süsteemi

Ühe inspireerivama kogemusloo tõid kuulajateni Laura Maasik Väätsa Agrost ja Ats Riisenberg OIXIO Digitalist. Väätsa Agro viis juhtimisaruandluse mahukatest Exceli failidest Power BI keskkonda ning automatiseeris suure osa andmete töötlemisest. Suurim kasu ei seisnenud uues tarkvaras, vaid selles, et töötajad said kulutada rohkem aega analüüsile ja vähem andmete kopeerimisele.

Sama põhimõtet rõhutasid ka digitaliseerimise eksperdid Aleksandr Miina, Argo Bogdanov ja Lauri Haav. Korduvalt kõlas praktiline soovitus, et digitaliseerida tuleb ainult korrastatud tööprotsesse, mitte olemasolevat segadust. Vajalik on teha eelnevalt ettevõttes selgeks missuguste protsesside digitaliseerimine annab suurima mõju ja kõike ei pea korraga tegema. Piisab kui alustatakse ühest konkreetsest tegevusest, mis on kõige suurem kitsaskoht.

Robotid, droonid ja sensorid liiguvad katsepõllult tootmisse

EMÜ teadlane Toomas Tõrra, METKi vaneminsener Ainar Härm, ettevõtjad Tarmo Vest ja Madis Pruus tutvustasid põllurobotite ning agridroonide praktilisi kasutuskogemusi. Nende sõnul ei ole droonid, sensorid ja robootika enam tulevikutehnoloogiad, vaid järjest enam igapäevased töövahendid, mis aitavad teha täpsemaid juhtimisotsuseid. Praktiline soovitus: alusta droonide kasutamist põlluseireks ning seo kogutud andmed väetamise ja taimekaitse planeerimisega. Kuidas seda teha? seda saab teada, kui osaleda METKi poolt korraldataval 29.oktoobril infopäeval Droonide kasutamine põllumajanduses, mis toimub Nurmsi mehitamata lennuvahendite väljaõppekeskuses.

Loomakasvatuse digitaliseerimine kogub hoogu

Hardi Tamm ja Hannelore Kiiver-Pärk jagasid kogemusi loomatervise ja loomade heaolu andmetel põhinevate lahenduste kasutamisest.

Päeva lõpetasid Sanna Vest, Matis Pääslane ja Indrek Grossthal, kes tutvustasid tehisaru rakendusi poegimiste jälgimisel, karjatervise hindamisel ning udarapõletiku riski varajasel avastamisel. Praktiline soovitus: koonda tervise-, jõudluskontrolli-, söötmis- ja sensoriandmed ühtsesse süsteemi ning kasuta neid otsuste tegemisel tervikuna.

Digitaliseerimine sai innovatsioonialal senisest suurema tähelepanu

Tänavune innovatsiooniala paistis silma ka selle poolest, et digitaliseerimise ja tehisaru teemad olid esindatud laiemalt kui kunagi varem. Esimest korda osalesid innovatsioonialal nii METK, Tartu Biotehnoloogia Park / EIT Food, EMÜ, AIRE, Adapter, tehnoloogiakool //kood, ITL, kui ka mitmed tehnoloogiaettevõtted ja arenduspartnerid.

Ekspositsioonialal said külastajad tutvuda käimasolevate koostööprojektide, digilahenduste, sensorite, droonitehnoloogiate ning teadlaste ja ettevõtjate koostöös valmivate arendustega. Just praktilised kogemuslood näitasid, kuidas innovatsioon jõuab laborist päris põllule.

Kust saada tuge järgmisteks sammudeks?

Ettevõtjatele tutvustati ka PRIA innovatsioonimeetmeid. AKIS osaku toetus aitab tootjaid, teadlasi ja nõustajaid ühiste probleemide lahendamisel kokku viia. Arendusosaku toetus võimaldab uusi lahendusi teaduspartneritega katsetada ning Väikeprojektide toetusmeede sobib hästi innovatsiooni suuremate sammude tegemiseks. Digitaliseerimise, tehisaru rakendamise ja innovatsiooniprojektide ettevalmistamise teemadel saab nõu küsida METKi innovatsiooniteenistuselt. Ettevõtte vajadustele sobivate koostöö- ja arendusvõimaluste leidmisel aitab innovatsioonikonsultant Sille Pudel.

Vähemaga rohkem ei tähenda vähem tegemist, see tähendab targemaid otsuseid

Kahe päeva jooksul kõlanud ettekannetest jäi kõlama üks keskne järeldus: edu ei sõltu enam ainult sellest, kui palju ressursse ettevõttel on, vaid sellest, kui hästi osatakse kasutada olemasolevaid teadmisi, andmeid ja tehnoloogiaid. Olgu teemaks mulla tervis, kliimariskide juhtimine, andmevahetus, droonid või tehisaru – suurim võit sünnib siis, kui andmetest saab teadmine ja teadmisest parem otsus.

Täname kõiki esinejaid, moderaatoreid, ekspositsiooniala partnereid, teadlasi, ettevõtjaid ja külastajaid, kes aitasid muuta EPA messi innovatsiooniala väärtuslikuks kohtumispaigaks teaduse, tehnoloogia ja põllumajanduspraktika vahel.