Maaelu Teadmuskeskuses (METK) on valminud põllumajandusettevõtete innovatsiooniuuringu tulemuste analüüs, mis annab ülevaate Eesti suuremate põllumajandustootjate uuendustegevusest, koostööst ja teadmiste kasutamisest. Uuringu eesmärk oli selgitada välja uuendustegevuse ulatus ning seda soodustavad ja takistavad tegurid, et toetada Eesti põllumajanduse teadmiste ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) teenuste arendamist ja poliitikameetmete kujundamist.
Uuringu viis 2025. aastal AKIS-e tellimusel läbi Statistikaamet ettevõtete innovatsiooniuuringu (CIS) lisauuringuna, kuna tavapärane innovatsiooniuuring põllumajandussektorit ei hõlma. Uuring käsitles ettevõtete tegevust aastatel 2022–2024 ning hõlmas vähemalt 10 hõivatuga põllumajandusettevõtteid. Küsimustikule vastas 83 ettevõtet ning tulemused laiendati 188 ettevõttest koosnevale üldkogumile.
Uuendustegevuses domineerivad protsessiuuendused
Uuringu tulemuste järgi tegeles aastatel 2022–2024 uuendustegevusega 40,6% uuritud põllumajandusettevõtetest, mis on väiksem osakaal kui Eesti üldise innovatsiooniuuringuga hõlmatud ettevõtete seas (64,6%).
Kõige enam tehti protsessiuuendusi, näiteks täiustati tootmispraktikaid, tehnoloogiaid, IT-lahendusi või töökorraldust. Vähemalt ühe protsessiuuenduse oli kasutusele võtnud 33,9% põllumajandusettevõtetest, samas kui tooteuuendusi oli teinud 8,6%.
Uuendustegevus erines ka ettevõtete suuruse ja tegevusala järgi. Suuremates, vähemalt 50 hõivatuga ettevõtetes oli innovatsioonimäär kõrgem. Tegevusaladest paistsid kõrgema uuenduslikkusega silma taime- ja loomakasvatuse abitegevused ning teravilja- ja köögiviljakasvatus.
Koostöö ja teadmiste kasutamisel on arenguruumi
Uuendusi töötati välja peamiselt ettevõttesiseselt ning teistes ettevõtetes väljatöötatud lahenduste ülevõtt oli suhteliselt vähe levinud.
Koostööd tegi ligikaudu kolmandik uuritud põllumajandusettevõtetest (33,4%). Koostöö oli sagedamini seotud ärilise tegevusega, vähem teadus- ja arendustegevusega. Suuremad ettevõtted olid ka koostöös aktiivsemad.
Uuenduste puudumise peamine põhjus oli vajaduse puudumine
Uuenduste puudumise kõige sagedasemaks põhjuseks nimetati vajaduse puudumist, mitte ressursside nappust. Seda märkis 61,3% mitteuuenduslikest ettevõtetest ning 59,7% uuenduslikest ettevõtetest rohkemate uuenduste tegemata jätmise põhjusena.
Uuring ei võimalda siiski hinnata, kas tegemist oli tegeliku uuendusvajaduse puudumise või näiteks uuendusvõimaluste vähese teadvustamisega.
Uuring aitab kavandada AKIS teenuseid
Tulemused osutavad võimalusele toetada senisest enam ettevõtete teadlikkust uuendusvõimalustest, teadmiste ja kogemuste vahetamist ning koostööd teadusasutuste ja teiste ettevõtetega. Samuti pakub uuring sisendit teadmussiirde-, nõuande- ja innovatsiooniteenuste ning toetusmeetmete arendamiseks.
Oluline on arvestada, et uuring kajastab vähemalt 10 hõivatuga põllumajandusettevõtete olukorda ning tulemusi ei saa üldistada kogu Eesti põllumajandussektorile.
Tutvu innovatsiooniuuringu 2025 tulemuste analüüsiga, kust leiab põhjalikuma ülevaate ettevõtete uuendustegevusest, koostööst, rahastamisest ja innovatsiooni mõjutavatest teguritest.
Autor: Maire Nigul, METK võrgustiku osakonna analüütik
Sarnased artiklid
