Tallinnas toimus juunikuus rahvusvaheline seminar, kus arutleti nõustajate põlvkonnavahetuse ja teenuse kvaliteedi üle. Seminar toimus Euroopa projekti modernAKIS toel, mille eesmärk on tugevdada põllumajanduse teadmus- ja innovatsioonisüsteeme üle Euroopa. Kuna Eesti nõuandesüsteem tähistab oma 35. juubelit, on hea võimalus küsida, kes on need eksperdid, kes toetavad meie tootjaid järgmistel kümnenditel.
Kriitiline hetk Eesti nõuandesüsteemis
Eesti Maaelu Teadmuskeskuse (METK) andmetel on olukord murettekitav, kuna üle poole praegustest kutselistest nõustajatest on lähenemas pensionieale. See tähendab, et teadmiste ja kontaktvõrgustike edasiandmine uuele põlvkonnale on kriitiline. "Põlvkonnavahetus ei toimu iseenesest, me peame aktiivselt looma radu uutele tulijatele," rõhutas ettevõtluse ja innovatsiooni asedirektor Pille Koorberg oma avakõnes. Selleks oli Eestis ellu kutsutud nõustajate järelkasvu koolitusprogramm, kus kogenud mentorite käe all said spetsialistid praktilisi kogemusi.
Kuigi tehisintellekt suudab pakkuda lahendusi sekunditega, on tehnoloogiast olulisem siiski inimfaktor. "Inimesed otsivad endiselt usaldusväärset inimlikku juhendamist, tõlgendamist ja kindlustunnet keerulises maailmas toimetulekuks," sõnas Koorberg, rõhutades, et nõustaja roll on olla suunanäitajaks kiires muutuste rägastikus.
Inspiratsioon Madalmaadest
Seminaril esinenud Paul Daniels Madalmaade nõustajate organisatsioonist VAB jagas kogemust sealsest süsteemist, kus fookus on liikunud tehniliselt nõult pigem coach’imisele. Kolmeaastase programmi keskmes on isiklik ambitsiooniplaan (PAP, Personal Ambition Plan), mis on tunduvalt enam kui lihtsalt arengukava.
Esimesel aastal keskendutakse rühma loomisele ja PAP-i koostamisele, kus noor nõustaja paneb kirja oma konkreetsed eesmärgid, kasutades SMART-metoodikat (konkreetne, mõõdetav, saavutatav, asjakohane ja ajaliselt piiritletud). Iga plaan läbib anonüümse kontrolli teise koolitaja poolt, et tagada selle ambitsioonikus ja realistlikkus. Programmi teisel ja kolmandal aastal toimuvad inspiratsioonipäevad ja regulaarsed juhendatud sessioonid, kus väikesed, 6–10-liikmelised grupid analüüsivad oma edusamme ja lahendavad üheskoos töös ette tulnud keerulisi olukordi. Paul Daniels rõhutas, et selline süsteem loob tugeva usaldusvõrgustiku ka nõustajate vahel, kes võivad turul olla otsesed konkurendid.
Daniels selgitas, et kaasaegsel nõustaja peab olema lisaks tehnilistele teadmistele viis kriitilist oskust: kuulamisoskus (ka rääkimata asjade märkamine), tundlikkus peredünaamika suhtes, tugev andmebaas ja võrgustik, julgus alustada raskeid vestlusi ning eetiline ausameelsus.
Tootja ootused: usaldus sünnib läbi andmete ja soovituste
Kogenud teraviljakasvataja Andres Oopkaup tõi arutelusse praktiku vaatepunkti, märkides, et tänapäeva haritud põllumees on nõustajale "raske publik", kes ootab süvitsi minevat professionaalsust.
Oopkaup kasutab oma ettevõttes mitut tüüpi nõustajaid: alates toetusprojektide koostajatest kuni ühistu tippekspertideni. Väga oluline on põllumeeste omavaheline võrgustik (ühistu liikmete WhatsApp grupp), kus küsimustele saab vastuse minutitega teistelt praktikutelt, kes on sarnase probleemiga juba kokku puutunud. Ta tõi esile ka huvitava näite, kus ta ise õpetas oma talus üheksa aasta jooksul välja agronoomi, ning pakub talle nüüd nõuandeteenust lepingulise partnerina. Ta kirjeldas end kui andmepõhist inimest, kes eelistab Exceli-arvutusi kõhutundele ning on skeptiline tehisintellekti poolt kopeeritud tekstide suhtes, otsides nõustajalt pigem tõelist praktilist väärtust ja oskust näha ettevõtet kui tervikut.
Tema soovitus noortele, kes soovivad nõustajaks saada, on minna praktikale kogenud nõustaja juurde. See on praktiline viis omandada vajalikud oskused, maine ja tootjate usaldus. Andres Oopkaup ütles selgelt: "Kõige olulisem kriteerium on naaberpõllumeeste hea sõna ja soovitus".
Nõustaja vajadus kogukonna järele
Nõustaja ei saa tegutseda vaakumis. Veisekasvatuse konsulent Sanna Turu märkis, et järelkasvuprogrammi üks suuremaid väärtusi oli just teiste nõustajatega loodud võrgustik. See võimaldab spetsialistidel omavahel keerulisi juhtumeid arutada ja vajadusel suunata klient kolleegi juurde, kes on mõnes teises nišis pädevam. Ta usub, et igapäevane töö oma loomadega teeb temast parema nõustaja, kuna tal on vahetu ja tegelik arusaam sellest, mis lihaveisesektoris toimub ning millised on selle valdkonna mured ja rõõmud.
Sanna märkis, et parim nõustaja on kombinatsioon innovatiivsetest teadmistest ja praktilisest kogemusest. Tema hinnangul on otse ülikoolist tulnud noorel nõustajal raske teenust müüa, sest tal puuduvad kontaktid ja talunike usaldus. "Kogemus tuleb ajaga ja ma väärtustan kõrgelt vanemnõustajaid, kes on näinud erinevaid aegu ja poliitikaid," sõnas Turu.
Eestis praktiseeritakse kvaliteeti läbi metoodika ja paindlikkuse
METK-i nõuandeteenistuse valdkonna juht Leho Leis selgitas, et kvaliteedi hoidmiseks on Eestis konsulendiks saamisel juba alates 1996. aastast kohustuslik läbida nõustamismetoodika koolitus, kus praegu tuginetakse rahvusvahelisele CECRA (Certificate for European Consultants in Rural Areas) mudelile. Nõustajate nimekirjas püsimiseks peab iga spetsialist läbima aastas vähemalt 24 tundi täienduskoolitust.
Huvitava ja paindliku detailina tõi Leis välja, et nõustajate enesetäiendamise arvestamisel ei vaadata vaid paberit. Kui nõustajal puudub koolituse kohta ametlik sertifikaat, on tal võimalik esitada METK-ile essee või vabas vormis kokkuvõte õpitust, kus ta selgitab teema olulisust ja omandatud teadmisi. See võimaldab nõustajatel valida just neile vajalikke spetsiifilisi sündmusi, kartmata bürokraatlikke takistusi oma pädevuse hoidmisel.
Kuidas olla tasemel ja näidata oma usaldusväärsust?
Seminaril tõdeti et on mitmeid aspekte, et nõustaja pälviks kliendi usalduse ja püsiks konkurentsis.
- Sertifikaadid - need on märk kvaliteedist ja sõltumatusest, andes kliendile kindlustunde, et nõuanne on erapooletu.
- Lai vaade - hea nõustaja ei vaata ainult ühte kitsast valdkonda, ühte põldu või looma, vaid mõistab ettevõtet kui terviklikku majandussüsteemi.
- Mentorlus on kahesuunaline - mentorlus on parim viis kogemusteadmiste edasiandmiseks, kuid sellest võidavad mõlemad pooled – noor nõustaja saab kogemuse ja kogenud nõustaja uusi värskeid ideid.
- Pehmete oskuste arendamine - suhtlemise, kuulamise ja juhendamise oskused on sama olulised kui tehniline kompetents, aidates luua pikaajalisi usaldussuhteid.
- Maine - nõustaja karjääri tuleb reklaamida kui dünaamilist ja olulist tööd, mis panustab otseselt maaelu vastupidavusse ja kestlikku põllumajandusse
Eesti kontekstis on oluline suunduda süsteemi poole, kus üldnõustajad vaatavad ettevõtte terviklikku arengut ja spetsialistid pakuvad süvitsi minevaid tehnilisi lahendusi. "Minu unistus on, et nõustaja amet jääks üheks prestiižseimaks kutsealaks Eesti maaelus," võttis teema kokku Pille Koorberg.
Mida on nõustajatel modernAKIS projektist võita?
Eelpool kirjeldatud seminar sai teoks tänu Euroopa projektile modernAKIS (Modernisation of Agriculture through more efficient and effective Agricultural Knowledge and Information Systems).
Projekt toetab nõustajaid kliendi ettevõtte tervikliku juhendamise ja innovatsiooni vahendamisel, pakkudes koolitusi digipädevuste, AKIS näidete ja uute metoodikate teemal. Arendatakse veebi-teabesalvesid ja koondatakse tööriistu, mis muudavad lahendused kergemini leitavaks ja rakendatavaks. Seminaridel ja töörühmades koondatud ettepanekud jõuavad otse Euroopa poliitikakujundajateni (poliitikasoovituste ehk policy briefs kaudu), aidates muuta nõustaja ametit nähtavamaks, atraktiivsemaks ja väärtustatumaks.
Rohkem infot projekti tegevuste ja võimaluste kohta leiab veebilehelt AKISconnect.eu
Artikliks koondas Hanna Tamsalu, METK
