Sel aastal lõppes pikk ja põhjalik projekt "Uute puuviljakultuuride, kasvatus-, koristus- ja töötlemistehnoloogiate arendamine". Mis projekti käigus välja selgitati?
Projekti hüüdnimeks võiks panna ka "Seitse aastat seitsmekesi", sest luubi alla võeti seitse pigem vähem kasutatud kultuuri - kuslapuu, ebaküdoonia, toompihlakas, tikker, lodjapuu, aroonia ja must leeder. Selles osalenud Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Polli aiandusuuringute keskuse doktor Liina Arus rääkis, millist infot suur ja aeganõudev töö andis.
Millised kultuurid andsid kõige positiivsema tulemuse või lausa üllatasid?
Kõik katses olnud kultuurid andsid positiivse üllatuse. Enam üllatasid vast kuslapuu, must leeder ja ka ebaküdoonia. Esmalt siis kuslapuu ja see, et kuslapuu Kanada sordid on suurtootmises ja Eestis üldiselt kasvatamiseks paremad kui Vene päritolu sordid. See oli küll üllatav. Samas ei taha ma maha teha Vene päritolu sorte, need on vägagi sobivad just koduaedadesse oma vilja suuruse ja väga hea maitse poolest
Musta leedri kui meie jaoks suhteliselt tundmatu kultuuri tooksin samuti esile. Nüüdseks võin öelda, et tänu sellele projektile on hakatud Eestis musta leedrit palju rohkem just istandikes kasvatama. Varasemalt korjati loodusest ja üht-teist toodeti samuti, kuid nüüd on ikkagi rajatud suuremad istandused ja väärindatakse peamiselt õisi.
Ehkki must leeder on meie uuritud kultuuridest ainus, millel kasutatakse nii marju kui õisi, siis ma pean marju mitte väga väärtuslikeks - maitse pole parim ja hoolega peab jälgima, et kõik marjad oleks korralikult valmis saanud, muidu on kergelt mürgised. Värvainena on marjad samas väga hinnatud. Lisaks ka ebaküdoonia, mille aretatud sordid on saagikamad, suuremad kui need mida siiani kasvatati.
|