Tänavu aasta loomaks on valitud harilik saarmas (Lutra lutra), kelle populatsioon on pärast suuri arvukuse kõikumisi Eestis taastunud. Veekogul elav saarmas annab tunnistust naabruskonna üsna heast ökoloogilisest seisundist, looma kadumine aga elukeskkonna halvenemisest.
Et saarmast looduses näha, peab olema õnne – tegemist on ettevaatliku loomaga, kellel on hea kuulmine ning haistmine. Olles piisavalt kannatlik, võib temaga kohtuda mõne jõe kaldal vaikselt oodates või hoopis paadimatkal; looma kohalolust annavad aimdust ka jäljed lumel või väljaheited kivil. Maismaal liikuvat saarmast on lihtne ära tunda, kuna teist temasarnast looma meil ei ole. See-eest vees ujuvat looma võib segi ajada kopra või ondatraga.
Hariliku saarma levila on küllaltki ulatuslik, hõlmates suuresti Euroopat ja Aasiat, kuid selle laialt levinud liigi arvukus on Läänemere piirkonnas pärast 1960. aastat tunduvalt vähenenud. Seetõttu on saarmas kantud rahvusvahelisse punasesse nimestikku ohulähedase liiginina ning alates 1975. aastast kuulub saarmas Eestis III kaitsekategooria liikide hulka. Liigi küttimine on meil tänase seisuga keelatud.
Rohkem lugeda saab ETKL kodulehel. |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles