KESKKONNAAGENTUUR: Paranes keskkonnaportaalis info kättesaadavus |
Allikas: Eesti Keskkonnaagentuur, Peep Siim, Keskkonnaagentuuri analüüside ja aruandluse funktsioonijuht
1. veebruar 2024. a |
Keskkonnaagentuur koondas koostöös Kliimaministeeriumi valitsemisala asutustega erinevad keskkonnaandmed ühisesse keskkonnaportaali. Värskeim täiendus portaalile on keskkonnaülevaate jaotis ilma ning kliimanäitajate kohta.
Tegelikult võib kogu keskkonnaportaali vaadata kui Eesti keskkonna ülevaadet. Tegemist on pidevalt uueneva veebilehega, mis koondab erinevaid keskkonnateemasid. Näiteks leiab portaalist informatsiooni elusloodusest, sh metsast, mullast ja maahõivest, veekeskkonnast, välisõhu kvaliteedist ja jäätmemajanduse hetkeseisust. Loomulikult ei puudu portaalist ka ilma- ja kliimateemad. Keskkonnaportaal on selles mõttes nagu „Tallinna linn“, mis ei saa kunagi valmis ja kus info on pidevas täienemises. Kliimaministeeriumi asutuste eesmärk on aga hoida portaal võimalikult ajakohase ja usaldusväärse infoallikana.
Esimene keskkonnaülevaate jaotis ilma ja kliima avaneb uues vahekaardisvaldkonnast on lühikokkuvõte, mis annab sellest valdkonnast paari minutiga hea pildi igale keskkonnahuvilisele, õpetajale, õpilasele ning poliitikakujundajale. Näiteks saab teada, palju on temperatuur aastate lõikes soojenenud, mis on toimunud kasvuhoonegaaside kontsentratsiooniga, mida toob kaasa globaalne kliimamuutus ja kuidas on nendel teemadel olukord Eestis.
Järgnevatel kuudel lisanduvad sarnaselt ilma ja kliima valdkonnale ka metsa, eluslooduse, ökosüsteemide, jäätmete ja ringmajanduse ning teiste valdkondade ülevaated. Iga valdkonna kohta antakse läbilõige kasutades mitmeid erinevaid indikaatoreid. Võimalik on ka omal käel detailsemaks minna otsides infot Keskkonnaportaalis avaldatud temaatilistelt sisulehtedelt ja publikatsioonidest või kaevuda avaandmetesse.
Värsket keskkonnaülevaadet saab vaadata SIIT.
Keskkonnaülevaate koostamisel oleme rakendanud sarnast ülesehitust nagu on kasutusel ka Euroopa Keskkonnaametil. Raamistiku nimetus (DPSIR) tuleb viiest näitaja tüübist (Joonis 1):
- Vallapäästvad jõud (Driving forces) – kajastavad keskkonnasurvet põhjustavaid tegureid. Enamasti mõeldakse nende all antropogeenseid näitajaid, mis kirjeldavad sotsiaalseid, demograafilisi, majanduslikke jm arenguid (näiteks rahvaarv).
- Survenäitajad (Pressure) – kajastavad inimese tegevuse tagajärjel keskkonnale avaldatavat survet (näiteks saasteainete heitkogused, loodusvarade kasutamine).
- Seisundinäitajad (State) – iseloomustavad kvantitatiivset või kvalitatiivset keskkonnaseisundit (näiteks õhukvaliteeti iseloomustavad näitajad, metsamaa pindala, liikide arvukus).
- Mõjunäitajad (Impact) – iseloomustavad keskkonnaseisundist ja selle muutustest tulenevat mõju nii ökosüsteemidele kui inimestele (näiteks halvast õhukvaliteedist tulenevad haigestumised, veekogude eutrofeerumisest e. toitainetega rikastumisest põhjustatud koosluste ja elupaikade muutused).
- Meetme- või toimenäitajad (Response) – kajastavad keskkonnaseisundi parandamiseks ette võetud meetmeid (näiteks saastetasumäärad, kaitsealade rajamine). Sageli on need näitajad seotud eelkõige poliitiliste otsustega.
Miks on keskkonnainfo kättesaadavus nii oluline?
Tervikpildi loomiseks ja tasakaalus otsuste tegemiseks on vaja usaldusväärset teavet. Keskkonnainfot on palju ja tihti on see esitatud killustatult kallutatult või keeruliselt, mistõttu võib kuluda kaua, et saada valdkonnast ning tähtsamatest põhisõnumitest hea ülevaade. Lahenduseks on keskkonnaportaalist leitav keskkonnaülevaade avaneb uues vahekaardis, mis 2024. aasta jooksul pidevalt täieneb erinevate valdkondade osas.
Nii et tasub silm peal hoida! Keskkonnaülevaate näitajatega saab tutvuda keskkonnaportaalis avaneb uues vahekaardis.
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles