 |
|
7. mail 2024 korraldas Maaelu Teadmuskeskuse (METK) maaeluvõrgustiku teenistus koostöös Pärnumaa Arenduskeskusega keskkonnateemalise seminar-õppereisi Pärnus ja Pärnumaal.
Eesmärgiks oli tõsta põllumajandusplasti (PÕMP) jäätmetega seotud teadlikkust, hoogustada osapoolte koostööd ja suhtlust ning inspireerida osalejaid uuteks lahendusteks ja koostöövõimalusteks.
|
Päeva jooksul tutvuti põllumajandusliku jäätmemajanduse seadusandluse, probleemistiku, ressursside taaskasutuse ja ringmajanduslike lahendustega, aga ka toetus- ja arendusvõimalustega. Kuulati ka Soome PÕMP kogumise kogemust. Seminari järgselt külastati Paikre prügilat Pärnumaal.
Seadusandlik raam ja osapoolte vastutus
Kliimaministeeriumi esindaja Kelli Seppel tutvustas põllumajandusplasti jäätmetega seotud seadusandlust ja riigi eesmärke, eri osapoolte vastutust ning tänast seisu. Põhifookus oli põllumajandusplasti (so. silopallikile, silokattekile, kiletunnel, kattevõrk ja plastnöör) ja tootjavastutusega seotud teemadel.
|
Põllumajanduses, aianduses, vesiviljeluses, metsanduses, jahinduses ja kalapüügil tekkinud plastjäätmed liigitatakse jäätmekoodi 02 01 04 alla.
Oluline on seejuures, et põllumajandusplast (edaspidi PÕMP) liigitatakse sarnaselt patareide, akude, sigaretifiltrite, elektroonikaseadmete, õhupallide, rehvide ja mootorsõidukitega probleemtooteks.
|
|
PÕMP tootmispõllul. Allikas Internetist: gardeningknowhow.com
|
Peamised õigusaktid, mis reguleerivad PÕMP kogumist ja käitlemist, on:
- Jäätmeseadus. riigiteataja.ee...
- Vabariigi Valitsuse määrus nr 30 "Põllumajandusplastist tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad". riigiteataja.ee...
- Vabariigi Valitsuse määrus nr 13: "Probleemtooteregistri põhimäärus". riigiteataja.ee..
- Keskkonnaministri määrus nr 57 "Probleemtoote kasutajale kättesaadavaks tehtava teabe loetelu ning teabe esitamise viisid ja kord". riigiteataja.ee...
PÕMP osas rakendatakse laiendatud tootjavastutuse nõudeid (ingl. extended producer responsibiloty), mis tähendab, et tootja peab tagama enda poolt turule lastud tootest tekkinud jäätmete kogumise, taaskasutuse või kõrvaldamise. Süsteemis mõistetakse "tootja" all seda osapoolt, kes toote riigis esmaskordselt turule laseb. Sellisel puhul on näitena firmal, kes heinanööri Eestisse sisse toob ja seda põllumajandustootjatele edasi müüb, ka kohustus see toode samas mahus tasuta tagasi koguda ja taaskasutusse/kõrvaldamisele suunata. Plasti tootja (sh edasimüüja) on kohustatud heinanööri kasutajat ka tagasitoomise võimalustest teavitama ning esitama andmed turule lastud ja kokku kogutud ja käideldud toodete koguste kohta Riiklikusse probleemtooteregistrisse (PROTO). Rohkem infot PROTO kohta leiab SIIT.
Plasti tootja peab omakorda korraldama plastjäätmete kogumise ja edasise käitlemise (st tal peab olema leping edasise jäätmekäitlejaga). Tootja peab tagama, et min 70% eelmisel kalendriaastal tema poolt turule lastud tootest korjatakse kokku ja taaskasutatakse, sh min 50% võetakse ka ringlusesse. PÕMP tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. Tootja peab rajama igasse maakonda vähemalt ühe kogumispunkti (nt KOVide jäätmejaamade juures), aga võib plasti kogumise korraldada ka kasutaja juures. Ka kogutud plasti edasise vastu võtmise ja käitlemisse suunamise eest vastutab tootja/turule tooja.
PÕMP kogumise ja käitlemise tänased praktikad
Pärnu seminaril tõdesid nii ametnikud, põllumajandustootjad kui ka plasti tootjad/edasimüüjad ja prügila/käitleja esindajad, et kuigi seadusandluse kohaselt on justkui süsteem ja vastutus selged, siis praktikas (sh järelevalve käigus) on selgunud palju kitsaskohti, nt:
- plasti kasutajad/põllumehed koguvad suures hulgas jäätmeid enda tegevuskohta aastateks seisma (u 50% turule lastud plastist ei jõua tootjani tagasi);
- põllumajandusplast kogutakse ja edastatakse segamini paljude teiste jäätmeliikidega;
- palju on teadmatust, mis on kelle vastutus ja mis ulatuses;
- põllumehel puudub info, kuhu jäätmed viia või kui kulukas on jäätmete tagastamine;
- kogumisringide järjekorrad on kohati väga pikad;
- kogumisel ei mahu kõik jäätmed korraga konteineritesse;
- tasuta vastu võetavate jäätmete transportimine on tasuline;
- jäätmekogused on väiksed ja väga hajutatud;
- vähene motiveeritus põllumajandusjäätmeid eraldi koguda jne.
 |
|
 |
| Probleemid PÕMP kogumise ja käitlemisega. Allikas: K. Seppel ettekanne 07.05, Keskkonnaamet. |
Tabel 1. PÕMP kogumise statistika. Allikas: K. Seppel ettekanne 07.05 Pärnus
Seminaril jagasid oma praktilisi kogemusi teemaga seoses ka põllumajandustootja, Vändra AS juhatuse esimees Margus Lepp, Baltic Agro AS loomakasvatusvaldkonna juht Tiina Meikar ning veebi vahendusel Suomen Maatalousmuovien Kierrätys Oy (Soome Põllumajandusjäätmete Ringlus) ja Sumi OY juht Mika Surakka. PÕMP kogumisest ja edasisest käitlemisest Paikre prügilas rääkis OÜ Paikre operatsioonide juht Keit Nestor.
Baltic Agro esindaja tõdes oma ettekandes, et PÕMP turuletooja elu oli kuni 2018.aastani lihtne- süsteem oli paigas ja praktikas lihtsalt järgitav. Perioodil 2018-2022 süsteem muutus ja tekkis palju teadmatust ja segadust. Viimasest tingituna võib olla nii mitmelgi põllumajandustootjal kogutud suures koguses vanu plastjäätmeid, kas põllumajandushoonete juurde või jäänud loodusesse (sh muude jäätmeliikidega segatult). Tänast olukorda kirjeldades võib Baltic Agro vaates suures plaanis plasti kogumise ja käitlemisega isegi enam-vähem rahule jääda. Samas kinnitab ka plasti turule tooja esindaja, et probleeme on üksjagu. PÕMP kogumise kottidesse ja konteineritesse peidetakse palju muid jäätmeliike, nt rehve, telliskive, ehitusjäätmeid, aga ka silo, mulda ja erinevaid vedelikke jne. Lisaks ei saa või ei soovi jäätmekäitlejad vastu võtta erinevat liiki võõristega haisvat materjali, mille edasine käitlemine on väga aeganõudev ja kulukas. Lisaks on Eesti mahud liialt väikesed, et materjali kogumine ja edasine käitlemine end tegelikult ka majanduslikult ära tasuks.
 |
|
 |
| Prügilasse saabunud probleemne, võõristega PÕMP koorem. K.Nestor ettekandest 07.05. |
Keit Nestor tutvustas seminaril PÕMP nõudeid ja praktikaid Paikre prügilas. Plasti kogumine toimub kas kliendi asukohas, üleandmine kliendi juures või jäätmejaamas. Jäätmete sisu kontrollitakse nii peale laadimisel, vastuvõtul kui ka maha laadimisel. Üks koorem võib sisaldada erinevaid plaste, aga need peavad olema enne üle andmist materjali liikide (st silokile eraldi, heinanöör eraldi jne) põhiselt eraldi nt big-bag kottidesse sorteeritud. Koormasse võib lisada ka puhtad kanistrid (mitte õlikanistrid!) ja plastpoolid.
 |
|
 |
| Korrektselt kogutud/sorteeritud PÕMP. K.Nestor ettekandest 07.05 Pärnus. |
Võõriseid (nt sõnnik, silo, rehvid, tellised jne) ei tohi PÕMP koormas olla! Enne koorma üle andmist tuleb sellest saata prügilale fotod, mille järgi hinnatakse selle puhtust. Võõristega koorma mittevastava osa jäätme kogumise ja käitlemise kulu tasub põllumees ning plasti maaletooja/turule laskja kompenseerib vaid puhta materjali. Alles peale plasti maaletooja-poolse koguse kohta kinnituse saamist teostatakse jäätmete vedu ja/või PÕMP vastuvõtt prügilasse. Seminaripäeva teises pooles külastati väiksema seltskonnaga ka Paikre prügilat Põlendmaal. Põllumajandusjäätmeid selles prügila osas vastu ei võeta, PÕMP vastuvõtuks on eraldi plats teises asukohas. Lisainfo Paikre prügila ja PÕMP vastuvõtu kohta SIIT.
Fotomeenutus Paikre prügila ühiskülastusest Põlendmaal 07.05.24. Allikas: Teele Joost
Kogu seminari vältel toonitasid nii esinejad kui osalised korduvalt, et erinevate osapoolte koostöö ja omapoolne panus on süsteemi seaduspäraseks ja efektiivseks toimimiseks ülioluline! Samas toonitas just Baltic Agro AS esindaja Tiina Meikar, et praeguse seadusraamistiku ja praktika kohaselt on jäänud mulje, et kogu vastutus on pandud PÕMP tootjale/toote turule laskjale. Samas on väga oluline, et iga põllumees/PÕMP kasutaja oleks teadlik ka oma vastutusalast ning kohustused reeglite-päraselt täidaks. Seminaril jäi ka selgelt kõlama, et enamik suuremaid tootjaid teavad ja järgivad süsteemi. Sama kinnitas ka oma kogemust jaganud Vändra AS esindajana Margus Lepp. Vändara AS-s on jäätmete kogumine korraldatud nii ettevõtte territooriumil kui ka liikumisel jäätmejaama, kust see edasisele jäätmekäitlejale toimetatakse. Ühiselt tõdeti, et kõige rohkem teadmatust ja probleeme tundub teemaga seoses olevat just väiksematel põllumajandustootjatel.
PÕMP kogumine ja käitlemine Soomes
Sumi OY mänedžer Mika Surakka tutvustas Pärnu seminaril ka äsja loodud Soome Põllumajandusplasti Ringlusorganisatsiooni (Suomen Maatalousmuovien Kierrätys OY), mis on loodud pakendiringluse süsteemi arendaja, Sumi OY tütarettevõttena ( LISAINFO). Märtsis 2023 loodud Soome PÕMP tootjavastutusorganisatsioon sai alguse erinevate tootjate endi huvist ja Eesti tänase süsteemiga väga sarnastest probleemidest ja vajadustest. Organisatsiooni liikmeteks on PÕMP tootjad, importijad, edasimüüjad, jaemüüjad jne, sh tehakse tihedat koostööd ka Soome Keskkonnaministeeriumiga. Tänaseks on suurem osa PÕMP turust süsteemiga haaratud (eesmärgiks on katta 80-90%) ja süsteemiga võivad liituda kõik PÕMP müügiahela osalised. Juhatus koosneb kõigi liikmete esindajatest ning suuremad otsused tehakse selles juhatuses.
2023. aasta jooksul korraldati kogu Soomet hõlmav plasti kogumise ja ringlusesse suunamise/käitlemise hange, sh on PÕMP käitlemisel mitu erinevat partnerit. Süsteemi kohaselt koguneb info müüginumbrite kohta kokku kõikidelt partneritelt. Kogu süsteemi planeerima hakates kaardistati esmalt nii olemasolevad Soome PÕMP kogumissüsteemid, võimalikud koostöökohad, teadus- ja haridusasutustes käimasolevad projektid ja osapoolte teadlikkuse andmed, aga ka muu oluline PÕMPga seoses. Kui 2023. aastal koguti PÕMP infot veel kvartaalselt, siis alates 2024. aastast igakuiselt. Mika toonitas, et õiged koguselised andmed on olulised selleks, et eelarveid ja hankeid oleks võimalik järgnevaks aastaks korrektselt plaanida.
Uue süsteemi järgi alustatakse PÕMP kogumist järk-järgult. 2024.augustist on esmaseks prioriteediks silopalli kile, mida on koguseliselt PÕMP liikidest kõige enam. 1. aprillist 2024 lisandus Soomes müüdava silopalli kile hinnale ka selle kasutusjärgse käitlemise/ringlusesse viimise tasu. 2025. aastast lisandub see lisamakse ka kõigile teistele PÕMP liikidele. 1.maist 2024 on Soome põllumajandustootjal võimalik tellida "SuMaKi" mobiiliäpi kaudu PÕMP kogumine oma ettevõttest. PÕMP transpordi logistika planeerimise aluseks on seesama mobiiliäpp. Sorteerimisjuhendid on põllumehele kergelt leitavad. Kui põllumajandustootja on sorteerinud plasti korrektselt, on see teenus temale tasuta. Soome- ja rootsikeelne lisainfo süsteemi kohta SIIT.
Järelevalve, ringlahendused ja plaanid
Eestis teostab PÕMP kogumise ja käitlemise üle järelevalvet Keskkonnaamet. K. Seppel toonitas seminaril, et ameti ülesandeks ei ole kindlasti mitte karistamine vaid probleemide lahendamine. Korduvate või tahtlike rikkumiste korral ollakse siiski karmimad. Järelevalvet teostatakse erinevatel tasanditel. Plasti tootjate juures jälgitakse, kuidas teavitatakse tarbijat, kuidas jäätmeid kogutakse ning sihtmäärasid täidetaks ja PROTOsse andmeid edastatakse jne. Plasti kasutajate/põllumajandustootjate juures kontrollitakse nt, kas PÕMP on ikka teistest jäätmeliikidest eraldi kogutud. Jäätmekäitleja juures kontrollitakse keskkonnakaitseloa nõuete täitmist ning seda, kas kogutud jäätmed on ka reaalselt taaskasutusse ja ringlusesse suunatud. Viimase tõendamiseks peab jäätmekäitleja väljastama tootjale taaskasutustõendi.
Seminaril rõhutati PÕMPi kui väärtusliku ressursi ringlusessevõtu olulisust, sh toodi näiteid erinevatest praktikatest. Plastist on võimalik toota nt polüetüleengraanuleid (PE graanulid), millest saab taastoota kilekotte, põllumajandusplasti, torusid jms. Samuti saab PÕMPist toota asfalti sideainet – polümeerasfalti või puiduimmitatsiooniga HDPE (ingl. high density polyethylene, suure tiheduse polüetüleen) plastist välimööblit jne. Kokkuvõtteks saab järeldada, et reeglitepäraselt sorteeritdu, kogutud ja käideldud PÕMP on väärtuslik ressurss ning seda tuleks võimalikult kaua ja nutikalt ringluses hoida.
2024.aastaks on riik võtnud eesmärgiks kontrollida kõikide tootjate jäätmekäitluspartnerite tegevuse vastavust nõuetele. Lisaks kaalutakse seadusemuudatuste vajadust, nt maksimaalse võõriste osakaalu ning jäätmete hoiustamise tingimuste osas. Toodi ka näiteid ja soovitusi PÕMP kogumise korraldamiseks.
Riigil on mitmeid plaane, kuidas süsteemi paremaks muuta, sh teavitustöö ja rohkem selgitamist osapoolte õiguste ja kohustuste osas. Soovitakse koguda ka senisest rohkem tagasisidet praktikas esinevate probleemide paremaks mõistmiseks ja lahenduste leidmiseks.
Arenduskeskused on abiks
Pärnu seminar korraldati koostöös Pärnumaa Arenduskeskusega, kes on ka biojäätmete väärindamise ja PÕMP ringmajanduslikest lahendustest ja ettevõtetega koostööst väga huvitatud. Arenduskeskuse poolt tutvustati seminaril rahvusvahelist Interreg projekti BioBoosters, mis ühendab biomajanduse innovaatoreid 9 Läänemere regioonis. Partnerriikides korraldatakse ettevõtete pärisprobleemidele innolahenduste leidmiseks nt rahvusvahelisi häkatone. 16.-17. mail toimus sealsamas Pärnumaa Arenduskeskuses rahvusvaheline Võiste Häkaton, kus otsiti Eesti suurimale tomatikasvatajale, Võiste Aiandile ringbiomajanduslikke lahendusi aiandi bioloogilise materjali maksimaalseks väärindamiseks. Pärnu seminaril tutvustati lühidalt kõiki BioBooster projekti raames eelnevalt toimunud häkatone. Rohkem infot projekti kohta leiab SIIT.
SA Pärnumaa Arenduskeskuse esindajate sõnum kõigile seminaril osalejatele oli selge – nad on avatud koostööks erinevate partneritega, mh ka PÕMP teemadel. Pärnumaa Arenduskeskus on Pärnumaa omavalitsuste poolt maakonna tasakaalustatud arenguks loodud sihtasutus, mis kavandab piirkonna arengut, arendab ettevõtlust, noorte ettevõtlikkust ja ettevõtlusõpet ning kodanikuühiskonda laiemalt. Muu olulise kõrval aitavad arenduskeskused leida piirkondlikke innovatiivseid ning keskkonnasõbralikke tulevikulahendusi. Loodetavasti andis 07.05 Pärnu põllumajandusjäätmete teemaline seminar tõuke kas tulevaseks PÕMP häkatoniks või muus vormis koostööks erinevate põllumajandusjäätmete väärindamise jm teemadel. Lisainfo Pärnumaa Arenduskeskuse kohta SIIT.
Jäätmetega seotud toetusmeetmed
Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) esindaja Gea Kiiver tutvustas riigipoolseid ringmajanduse ja jäätmetekke vähendamisega seotud toetusmeetmeid ning toetuste taotlemise protsessi. Teema algatuseks toonitas Gea, et KIK soovib olla palju räägitud rohepöördes kindlasti kohalike omavalitsuste ning ettevõtete kindel partner ja nõustaja. Erinevad toetusmeetmed võiksid aidata rohepöördega sammu pidada. Mai 2024 seisuga on KIKil aktiivsed toetuste taotlemised 4 valdkonnas, sh toetatakse ka ringmajanduse valdkonnas väga paljusid erinevaid tegevusi. Riigisisese ringmajanduse programmi kaudu toetatakse KOVide, sihtasutuste, MTÜde ja ettevõtete erinevaid tegevusi. Toetavad tegevused täpsustatakse üle igal aastal. 2024. aastal avatakse taotlusvoor eeldatavasti sügisel. Lisainfot SIIT.
Lisaks riigisisestele toetustele on Euroopa Liidu üleste 2021-2027 perioodiks plaanitud toetuste eesmärgiks ringmajandusele ülemineku soodustamine erinevatel tasanditel, lähtudes jäätmehierarhia astmetest: eelkõige vältida ja vähendada jäätmete teket ning luua kogu ressursiahela kestliku disaini põhimõtteid järgivaid tootmis- ja tarbimismudeleid.
Euroopa Ühtekuuluvusfondist (ÜF) on juba avatud või plaanitakse avada taotlusvoorud:
- ringmajanduspõhisteks tootmis- ja tarbimismudeliteks (toetatakse nt tööstussümbioosi, paranduskeskuseid, jagamisteenuseid, vabatahtlikke keskkonnakorraldusvahendeid jt);
- jäätmetekke ja pakendamise vältimiseks ja vähendamiseks ning toodete korduskasutuseks (nt toidujäätmete teket vähendavad/vältivad lahendused; pakendite ringdisaini lahendused; korduskasutuspakendite kasutamise lahendused);
- jäätmete ringlussevõtu võimekuse kasvatamiseks ning teisese toorme kasutuse suurendamiseks;
- ettevõtete ohutuks materjaliringluseks auditite ja investeeringute läbiviimiseks, nt tootearendus ohtlike materjalide asendamiseks jt.;
- ettevõtete ressursitõhususe suurendamiseks, nt ressursiauditite läbiviimiseks.
Lisaks saavad äriühingud küsida toetust ka Taaste- ja Vastupidavusrahastu (RRF) ja Ühtekuuluvusfondi (ÜF) ühismeetmest nt ettevõtte tootmisprotsessi ümberkujundamiseks, et ressursitootlikkust suurendada ja tooret säästa (sh seadmete soetamiseks ja tootmisjääkide kasutamiseks).
KIK toetuste lisainfo ja toetuste taotlemise kohta e-keskkonnas saab lisainfo KIK kodulehelt.
Kokkuvõtteks
Seminar oli asjalik, infot palju, osalejad aktiivsed ja teema rohkesti mõtlemisainet pakkuv. Osalejate selge soov oli sarnaseid, erinevaid osapooli ühte ruumi kokku toovaid info- ja arutelusündmuseid ka tulevikus korraldada.
LISAINFO:
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles