UUDISED

MAAELUVÕRGUSTIK: Lõuna-Eesti toidutootjate ja -müüjate koostöö on eeskujuks kogu Eestile

Allikas: Maaeluvõrgustik, Reve Lambur 1. august 2024. a

Juuni alguses toimus Võrumaa Arenduskeskuse, Setomaa Liidu ja UMA MEKK koostöös kontaktseminar Tartus, kus kokku said toidutootjad ja -müüjad eesmärgiga suurendada kohalike (mahe)toodete kättesaadavust.  Seminari ettekandeid ja arutelude tulemusi on võimalik järgi vaadata YouTube´ist, sh ka peatükkide ehk ettekannete kaupa.      Seminari avasõnad ütles läbi veebi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kantsler Marko Gorban: Toidu varustuskindlus on meie julgeoleku tagala Harjumuspärane maitse ja värskus – see on meie oma toidu eripära! Plaanis on koostada koolitoidu teekaart, et muuta tervislikumaks meie laste toitumine. Toitlustajatele mahetoidu pakkumisest rääkis Aaro Lode, Baltic Restaurants Miks riik pakub koolitoitu? See on investeering tulevikku ja tervisliku toitumise edendamisse! See tõstab laste ja noorte üldist teadlikkust tervislikust toidust. Mõned mõtted:  Baltic Restaurants eesmärgiks on jätksuutlik tootmine, töötlemine, tarbimine ja raiskamise vältimine. Riigihangetes küsitakse mahe toorainet, aga mitte kohalikku - üheks kriteeriumiks võiks olla, et toit peaks tulema 300 km raadiuses. Miks mahe ainult haridusasutustes - miks mitte ka haiglas, sõjaväes, vanglates, hooldekodudes? Baltic Restaurants on valmis ostma, kui tootja on valmis müüma, kohale tooma, mahtu ja tarnekindlust pakkuma, arve välja kirjutama (sularaha ei saa vastu võtta). Milline on kohaliku tootmise võimekus? Riigi poliitika peab olema läbipaistev ja pikaajaline. Kahjuks küsitakse üldjuhul vaid hinda, mitte kvaliteeti ja kohalikku toorainet.  Kohaliku tooraine pakkumisest läbi restorani vaatenurga -  Koit Uustalu, GMP Pühajärve Restoran Tootja peab endale selgeks tegema, mida tema tootest teha saab, milline on tema toote kvaliteet, et saaks teha restoranile väärtuspakkumise.  Hea on, et mitmed talunikud on seljad kokku pannud ja tarnivad koostöös. Kohalike ja mahetoodete pakkumise kogemused - Merit Mikk, Ökosahver OÜ ja Talu Toidab OÜ Viimasel paaril aastal on mahetootjate arv ja mahepõllumajanduslik pind vähenenud. Mahetoooraine kasutamisest teavitanud toitlustuskohtade arv kasvab jõudsalt – 2023. a 174, 2024. a maikuus juba 203. Neist enam on haridusasutused (181), ülejäänud (22) on kohvikuid. Koolid ostavad eelkõige maheköögivilja, kuid tahaks rohkem pakkuda ka marju ja hoidiseid Talu toidab tegutseb 38 Rimis, lisaks ökosahver Tallinnas ja e-pood. Seal müüakse vaid kodumaist toitu, sh üle poole on mahetoit. Dünaamilise hanke võimalustest Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse näitel rääkisid Agne Silde ja Riina Krall. Kaitseväes toitlustatakse igapäevaselt ligikaudu 5000 inimest üheksas paigas üle Eesti.  Dünaamiline hankesüsteem on avatud pakkujate ringiga süsteem, mille alusel saab hankija osta eelnevalt kindlaksmääratud kategooriate alusel asju ja teenuseid. Hangitakse vaid liitunud ehk registreerunud pakkujatelt. Pakkujal puudub kohustus esitada pakkumust ning on võimalus igal ajal süsteemist lahkuda. Hanked leiab riigihangete registrist.  Planeeritavast Lõuna-Eesti aiasaaduste väärinduskeskusest rääkis Margus Timmo, OÜ Aiasaaduste väärinduskeskus Tegevusi alustati taustauuringuga – Võrumaal on kokku 43 haridusasutust ning tootjaid on hetkel kokku 37.  Logistikakeskus tuleb Obinitsa, sh töötlemine, et teha toodet, mida köögid vajavad, et koka elu muuta kergemaks. Eesmärk on saada valmis 2025. a sügiseks laopind, töötlemine valmib hiljem. Hoiustamiskoht tuleb 6 erineva ruumiga ehk erinvate hoiustamistingimustega.  Kogu Võrumaa vajadus on 450 tonni toorainet aastas. Seadmed on valitud selliselt, et saaksime toota 5x rohkem, et saaksime ka kaitseväge varustada. Suuremad tootjad peaksid omale hoiustamise kohad ise tegema. Seal vaid vaheladu. Umbes pool läheb töötlemisel jäätmeteks. Käimas on taustauuringud, kuidas töödelda need kiiresti kompostiks.  Arutelud laudkondades Millised on suurimad takistused ja mida saame teha, et kohalik tooraine jõuaks tarbijani? Kuidas suurendada mahesaaduste tootmist, mida vajavad köögid? Millised on suuremad kvaliteediprobleemid? Päeva lõpetas paneelarutelu: Mirjam Pikkmets, Meelis Mõttus, Anti Allas, Rando Värnik Me ei saa olla odavad tooraine maa, me peame töötlema. Tootjal tuleks ikkagi teha eelnevalt uurimistööd, mille ja kelle jaoks oma toodet kasvatada. Tarbija teadlikkuse kasvatamine on ülioluline – tarbija peaks eelistama eestimaist! Kui sageli me restoranis küsime, kust toode pärit on? Taludes lasteaiagruppide vastuvõtmine, avatud talude päeval osalemine Taastuvenergia kasutamine. Rohefoori tekitamine – panna toidule juurde kestlikkuse näitaja, millega saame näidata, et lühikese tarneahela toode on kestlikum. Hangetes me ei tohi eelistada kohalikku, kuid saame eelistada väiksema jalajäljega toodet. Koostöö! Ühistu saab aidata siis, kui ühistu on tugev ja seal taga peavad olema omanikud, kes seda soovivad. Tuleb rohkem välja tuua ühistulise tegevuse näiteid, et inspireerida ja motiveerida koostööle.  Peame rääkima oma lugu! Meie eesmärk peab olema importi välja nügida… lõputu nügimine. Me ei tohi vastandada suuri ja väikeseid. Kooliaiad tuleb taastada! Eesti toodet peab väärtustama.