METKi uuring "Põllulindude arvukuse ja liigirikkuse uuring 2010–2023" näitab, et lindude arvukus põllumajandusmaal väheneb samas rütmis ülejäänud Eesti haudelinnustiku arvukusega. Sellegipoolest on toetustüüpide vahel selged erinevused.
Foto: Riho Marja
Uuringus analüüsiti põllulindude pesitsevate paaride ja liikide arvu piirkonniti ja toetustüüpide kaupa. Selgus, et Lõuna-Eestis on liigirikkus ja lindude arvukus kõrgem võrreldes Kesk-Eestiga. Toetustüüpidest on pesitsevate paaride arv enamikul uuringuaastatest kõrgem just mahetoetusega seotud põldudel, teisele kohale jäävad keskkonnasõbraliku majandamise toetusega seotud põllud ning oodatult madalamad loendustulemused on tavapõldudel.
Kokku seirati 55 linnuliiki, lindude arvukusega paistsid silma mahepõllumajanduslikud alad
Seireperioodil 2010–2023 kohatud 7162 pesitsevast põllulinnupaarist loendati 44% Kesk-Eestis ja 56% Lõuna-Eestis. Kokku registreeriti 55 pesitsevat linnuliiki. Näiteks loendati Kesk-Eestis 18 ja Lõuna-Eestis 53 liiki. Samas mahepõllumajanduslikel (MAHE toetus) aladel 48, keskkonnasõbraliku majandamise (KSM toetus) aladel 27 ja ühtse pindalatoetuse (ÜPT toetus) aladel registreeriti 33 liiki. Seega on mahepõllumajanduses kõrgem nii isendite arv, liikide arv kui ka pesitsevate paaride arv.
Kõige arvukamaks linnuliigiks meie põllumajandusmaastikul oli avamaastikku eelistav põldlõoke, kellele järgnesid kadakatäks, kiivitaja, sookiur, pruunselg-põõsalind ja talvike.
>>Loe kogu artiklit SIIT |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles