2023. aastal Eestis läbi viidud toidumärgistuse ja toiduhügieeni uuringus osales läbi veebiküsitluse 916 inimest igast Eestimaa paigast – eestlased, venelased ja muud rahvused vanuses 15-80. aastat.
Tarbijatelt küsiti, kas nad enne toidu valmistamist ikka käsi pesevad? Kuidas nad liha sulatavad ja kes majapidamises süüa teeb? Millist infot soovitakse lugeda toidupakendilt? Põhjalikus küsitluses käsitleti olulisi toidualaseid teemasid, toitumisharjumusi, toiduohutuse infoallikaid ja teadlikkust, ning toidupakendite märgistuse lugemise ja mõistmise kohta. Inimeste harjumuste ja soovide muutumist läbi aja illustreeris võrdlus analoogsete uuringutega aastatest 2014 ja 2019. Selgub, et inimeste harjumused on visad muutuma ja paljud ei peakski muutuma.
Eestis elava inimese harjumuste, eelistuste ja teadmiste illustreerimiseks teeme koos läbi rännaku toidupoest inimese koju kööki, külmkappi ja lõikelauale.
Poekorv käevangus, sööginimekiri mõtetes – esmalt teeb inimene efektiivse mentaalse plaani, milliste lettide vahele kõigepealt uudistama minna, millised tooted enne ja millised vahetult iseteeninduskassa juurest kaasa võtta. Pärast paari tavapärast valikut nagu kartul, odavam kurk ja tomat püüab pilku jahedas letis kiletatud juust.
Rännak toidupoodi ja koju kööki
Üha enam tekitab inimestele põnevust, mis selles juustus tegelikult sees on? Taimne või loomne laap? Kas lambajuustu nimelises juustus on ikka lambapiim või lehmapiima ka? Kas põdrakonserv koosneb enamuses sealihast ja põdraliha on vaid nuusutamiseks lisatud? Milliseid lisaaineid ja magustajaid toode sisaldab? Millises riigis see toode valmistati? Kusjuures, huvi on läinud nii suureks, et 59% küsitletutest sooviksid näha toitude koostisosi ka toitlustusasutustes.
Inimesed on harjunud ja eelistavad (91%), et toote pakendil on kindlasti toidualane teave olemas. Viimaste aastate moekad QR-koodid ei ole toiduteabe lugemiseks populaarne viis – isegi mitte noorte seas.
Väljakutse leida pakendilt üles koostisosad
Kiletatud juust pihus, esimene väljakutse on leida pakendilt üles koostisosade nimekiri. Raskust tekitavad huvitava disaini ja pakendi kuju tõttu märgistuse kehv paigutus ning imepisike kiri. Tarbija peab ise teadma oma silmade olukorda ja vajadusel teksti suurendava abivahendi kaasa võtma.
Üllatav 17% valimi inimestest väitsid, et nad loevad alati toidu- ja joogikaupade ostmisel pakendil esitatud märgistust. 5% inimestest ei loe pakendi infot kunagi, vaid lihtsalt tõstavad endale meelepäraseid tooteid ostukorvi. 40% loevad sageli pakenditel olevat infot ja 8% inimestel jääb peale toote esmakordset ostmist etiketiga tutvumisel vajalik info meelde ning enam infot üle ei loeta.
Toote märgistusel olev info on enamusele kõige olulisem esmakordsel ostmisel, mitme sarnase toote vahel valiku tegemisel ning oma kallitele lähedastele toitu valides. Järeldub, et iseenda tervise peale ostja väga ei mõtle, kuid koostisosade kvaliteet ja puhtus on olulisem kui kellelegi teisele toitu viiakse.
>>Loe täismahus artiklit SIIT
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles