Otsetõlkena päritolukeelest on hub'i näol tegemist ringikujulise eseme, näiteks ratta või propelleri keskosaga, mida olenevalt valdkonnast võib nimetada rummuks, jaoturiks või kesksõlmeks. Kuid hub on ka koostööformaat, mis koondab asjalisi konkreetses sektoris või tööstusharus ning keskendub koostöö soodustamisele ja osapoolte võimestamisele.
Foto: METK
Kuigi kokku tulla ja juttu ajada on niisamagi mõnus, on mullaHUB-i siht leida koostöös kestlikud ja toimivad lahendused, et meie mullad oleks hoitud ja heas seisukorras.
Riiklikul tasandil on oluline jälgida, millises seisundis on muld kui peamine toidu tootmiseks vajalik loodusvara. Globaalsel skaalal tuleb silmas pidada, et muld on üldise süsiniku- ja veeringe üks olulisim lüli. Võrreldes atmosfääriga sisaldab muld kolm korda rohkem süsinikku, mistõttu väiksed muutused mulla süsinikuvarus võivad kaasa tuua märkimisväärseid muutuseid atmosfääri CO2 kontsentratsioonis.
Praeguseks on mullaHUB kokku tulnud juba kahel korral. Avaüritus leidis aset 7. märtsil Tartus ning arutelu avas Euroopa mullakokkuleppe ja selle võimaluste tutvustamine.
Praktiline töö eluslaborites
Euroopa Komisjon käivitas Euroopa mullakokkuleppe 2021. aastal, eesmärgiga leida lahendusi ühiskonna suurimatele katsumustele – kasvav rahvastik ja vajadus toota järjest enam toitu, muutuv kliima ja kahanevad loodusressursid.
Ühelt poolt on mullakokkulepe rahaline instrument, mis loob võimalusi, teisalt aga annab hea raamistiku, kuidas tegevusi paremini korraldada. Uue lähenemisena on kasutusele võetud eluslaborite kontseptsioon, mille puhul ei looda tehiskeskkonda üksikute protsesside uurimiseks, vaid uurimisküsimused püstitatakse koos lahenduste lõppkasutajatega ning testitakse reaalsetes tingimustes, tootmispõldudel. Üks eluslabor võiks koosneda 10–20 üksusest, ettevõttest, kus sarnaseid probleeme või lahendusi uuritakse.
Lisaks tootjate ja teadusasutuste koostööle on väga oluline kaasata sidusrühmade esindajaid (poliitikakujundajad, sisendipakkujad, vabaühendused). Koostöö aitab leida terviklikke lahendusi, mis teenivad ühiskondlikke huve ja kasutavad ressursse optimaalselt.
Eluslaborite temaatikast ajendatuna jätkus avaüritusel arutelu Eesti seisukohast oluliste teemade ja probleemide kaardistamisega. Kõige enam pakkusid kõneainet turvasmuldade kasutamine ja sellega seotud kasvuhoonegaaside heide ning nitraaditundlike alade võimalik laiendamine. Suurimaks kitsaskohaks peeti inimressursi puudust, mis piirab Eesti mullaHUB-i võimekust uutes projektides kaasa lüüa.
Esimesel kohtumisel osalesid Eesti Mullateaduse Seltsi, Eesti Maaülikooli, Maaelu Teadmuskeskuse, Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli teadurid, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Keskkonnaagentuuri esindajad ning põllumajandustootjate poolt Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja MTÜ Northern Roots.
Ürituse järelkaja oli väga positiivne ning osalejad hindasid mullaHUB-i vajalikuks, seega tuli kokku kutsuda ka mullaHUB 2.0, mis leidis aset täpselt kolm kuud hiljem 7. juunil. Kahe kohtumise vahel oli avanenud Horisont Euroopa uus taotlusvoor, mis pakkus elavat kõneainet. Arutati potentsiaalseid projektiideid ja käimasolevaid tegevusi, mille hulgas olid taastava põllumajanduse praktikate katsetamise võimalused, karjatamise mõju orgaanilise süsiniku sidumisele ning orgaaniliste väetiste kättesaadavuse parandamine. Hoiame pöidlad pihus, et projekte saadaks edu ning saame uusi teadmisi ja praktikaid, mis põllumajandustootjate pingutusi toetavad ning muldade seisundit parandavad.
>>Loe täismahus artiklit SIIT |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles