Segukülvide, st kahe või enama põllukultuuri koos kasvatamine on viimastel aastatel Euroopas ühe enam levinud, seda eelkõige mahepõllumajanduses või väiksema sisendite hulgaga tootmises. Kasvatades kaunvilju koos teraviljadega segukülvides võimaldab see leevendada viimaste lämmastikuvajadust liblikõieliste poolt bioloogiliselt seotud lämmastikuga ning aitab seeläbi vähendada lämmastikväetistele tehtavaid kulutusi.
Segukülv – miks?
Segukülvide saagikus sõltub suures ulatuses kooskasvatatavate liikide konkurentsivõimest. Kirjanduses leiduvate andmete põhjal võivad kaunviljad (vikk, hernes) avaldada teraviljade (nisu, kaer, oder) terasaagi potentsiaalile väga tugevat mõju. Teraviljadest on kõige suurema konkurentsivõimega kaer, talle järgneb nisu ning kõige väiksema konkurentsitaluvusega on oder.
|
Segukülvid on võrreldes teraviljade puhaskülviga kohanemisvõimelisemad ja vastupidavamad muutlikele ilmastiku tingimustele, aidates tagada stabiilsema saagikuse ja suurema proteiinisaagi. Samas võib kaunviljade ja teraviljade segus kasvatamine tõsta teravilja terade proteiinisisaldust ning vähendada ka haiguste ja kahjurite riski. Segukülvid on ka konkurentsivõimelisemad umbrohtude suhtes.
|
|
|
Tulenevalt väetiste hinna tõusust ning ebastabiilsetest ilmaoludest taimekasvatusperioodil vajame võimalusi stabiilse kvaliteediga suure teraviljasaagi tootmiseks. Katse eesmärk oli uurida kaera-herne (K+H) ja odra-viki (O+V) segukülvide teraja proteiinisaagi kujunemist ning vastupanu umbrohtumusele. Uurimuse hüpoteesiks on, et tera- ja kaunvilja segukülvi proteiinisaak on suurem kui vastava teravilja puhaskülvi proteiinisaak.
Eesti Maaülikooli Eerika katsepõllule rajati 2022. aastal erinevate seemnesegudega põldkatse, kus kasvatati kaera (sort ’Symphony’), otra (sort ’Laureate’), hernest (sort ’Casablanca’) ja vikki (sort ’Hanka’). Segukülvideks olid kaer + hernes ja oder + vikk. Katseala muld oli Stagnic Luvisol. Väetisvariante oli kaks – kontrollvariant ilma väetiseta ja kompleksväetisega väetatud variant, kus lämmastiku (N), fosfori (P) ja kaaliumi (K) kogused olid vastavalt 23, 30 ja 63 kg ha‒1 (N23P30K63).
Puhas- ja segukülvide terasaakide suurus sõltus peamiselt külvisest ehk külvatud seemnesegust (88% ulatuses kogumõjust), kusjuures väetamine seda usutaval määral ei mõjutanud (põhjuseks arvatavasti liiga väike lämmastikunorm).
>>Loe täismahus artiklit SIIT
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles