EST Maainfo Maaeluvõrgustiku teenistus Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Kontakt
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
MAK 2014-2020 PROJEKTINÄITED
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
TASKUHÄÄLING "MAAELU JUTUD"
Maainfo
VEEBI TV
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2026
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
Maainfo
MAAPIIRKONDADE PIKAAJALINE VISIOON
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
KESKKOND JA KESTLIKKUS
Maainfo
NAISED MAAPIIRKONNAS
Maainfo
EUROOPA ÜPP VÕRGUSTIK
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2014-2020
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maaeluvõrgustiku teenistuse kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

EPKK: Mini- katse "Vedelsõnnikuga väetamise mõju kõrreliste rohumaale"

Allikas: Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoda
28. august 2024. a

 

Lägaga väetamine enne kolmandat niidet
 
Tegijal ikka juhtub ja siin ongi üks „kogemata“ mini-katse, millest saame kõik õppida. Enne kolmandat niidet pandi pilootfarmis kõrreliste rohumaal kamarasse vedelsõnnikut (25 t/ha), kuid osad kettad olid alguses ummistunud ega töötanud. Selle tulemusel on triibud rohumaal nagu Muhu seelikul, mis lausa kutsusid analüüsimiseks proove võtma. Katse jaoks tekkis ideaalne võimalus võrrelda lägaga ja ilma lägata taimikut nii, et mulla lõimise võimalikud erinevused ei mõjuta katse tulemusi.

Vedelsõnnik pandi rohumaale 29.juulil ning Maaülikooli laborisse toimetatud haljasmassi analüüsid võeti 15.augustil.

Järeldused rohumaalt:

  • Enne kolmandat niidet vedelsõnnikut saanud taimik oli paremini toidetud ning ilusat sügavat rohelist tooni. Haljasmassi saagikust põllul ei mõõdetud kuid vedelsõnnikuga osal oli massi topelt.

  • Proteiinisisalduse vahe oli mäekõrgune (28,3% vs 16,3%). Sellest tulenevalt ka energiasisalduse vahe 0,4 MJ/kg vedelsõnnikuga väetatud osa kasuks.

  • Ilma vedelsõnnikuta osa kollakas toon on osaliselt tingitud kõrrerooste esinemisest (kollaste laikudega taim fotol). Väetatud osal samal ajal kõrrerooste leitav ei olnud. Sellest saab järeldada, et toitmata taim on haiguste ja keskkonnamõjude osas oluliselt vastuvõtlikum.

  • Saaremaa oli ka kolmanda niite eel niivõrd põuane, et kõrrelised kuivasid püstijalu põllul ära (kasvava massi kuivaine oli 37,0% ja 28,3%).  

  • Kuigi väetamata osal oli kasv nii madal, et midagi poleks sellel hetkel veel niiduki taha jäänud, siis kiusisalduse järgi võiks öelda, et õige silo tegemise aeg oli juba möödumas.

  • Kuigi vedelsõnnikut pandi kevadel enne esimest niidet, siis sellel oli pikaajalisem mõju ka kolmandasse niitesse.

 

Projekti „Sustainable silage / Kestlik silotootmine“ elluviimist toetab INTERREG Kesk-Läänemere Programm.

Kontakt:

Kristiina Märs

„Sustainable Silage“ siloekspert

 

kristiina.mars@gmail.com 



 

Juuli 2026
Tagasi Edasi
Maainfo
  

Päevakajalised asjad
Maainfo
METK: Eesti Mulla Koostöökeskus kohtub Sadala Agros, et jagada kogemusi ilmastikuäärmustega kohanemisel
MES on tegutsemisaja jooksul aidanud maapiirkondadesse suunata üle 1,7 miljardi euro rahastust
MTÜ PEIPSIMAA KOGUKONNAKÖÖK: Rääbise Sõprade Festival toob Kasepääle tippkokad, Peipsi maitsed ja hea muusika
MAAELUVÕRGUSTIK: Avatud talud kutsuvad külla juba 25.–26. juulil!
PTA: Võõrkehad toidus: mida teha, kui leiad toidust metallitüki, plastiku või muu võõrkeha?
ETL: Ettevõtlusliidud valitsusele: Nutri-Score’i kasutuselevõtt Eestis ei ole teaduspõhiselt tõendatud
KLIM: Eesti ühineb Euroopa pakendituru uute reeglitega
INSPIREERIV PROJEKT: Porikuu festival
UUS! Maaelu jutud #61 – Rasmus Onkel – Valgamaal noortele ja noortega
MAAELUVÕRGUSTIK: Saaremaa toidusalu kogemuspäeva järelkajad
MAAELUVÕRGUSTIK: Kogukonnaaed – hooliv ja ligipääsetav keskkond kõigile

2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, seminar (at) metk.agri.ee
Maainfo