Keskkonnaagentuur avaldab käesoleva aasta jooksul Keskkonnaportaalis ülevaated Eesti keskkonnaseisundist ja selle olulistest muutustest. Selle raames on viimasena ilmunud kompaktne ülevaade teemal muld ja maahõive.
Paljud inimesed ei puutu mullaga just sageli kokku, mistõttu on selle olulisust keeruline tajuda. Siiski mängib muld ja selle seisund keskset rolli mitmes eluvaldkonnas, mõjutades otseselt nii elupaikade seisundit, toidujulgeolekut, majandust ja kliimat.
Mulla seisund määrab sellel kasvavate taimede koosluse ja kvaliteedi, mis omakorda mõjutab kogu ökosüsteemi toimimist. Heas seisundis muld pakub meile elutähtsaid ökosüsteemiteenuseid ehk looduse hüvesid ning on paljude majandussektorite alus.
Mullast pärineb 95% meie toidust ning koos selles elavate mikroorganismidega kaitseb see põhjavett ja toiduahelat saasteainete eest. Mulla panus veeringes ja veevoogude puhverdamisel aitab leevendada kliimamuutusega kaasnevat üleujutuste ja põua mõjusid. Euroopa Liidus (EL) tervikuna pakuvad põllu- ja rohumaad aastas hinnanguliselt 76 miljardi euro väärtuses erinevaid ökosüsteemiteenuseid, millest esmapilgul kõige olulisem tunduv taimekasvatus moodustab vähem kui kolmandiku.
Viimase 150 aasta jooksul oleme muldadele teinud rohkem kahju kui kogu 10 000 aasta jooksul enne seda. Jätkusuutmatu maakasutus, sealhulgas maa hõivamine tehislike pindadega, muldade saastamine ja üleharimine, võib muuta elurikkad mullad elutuks pinnaseks. Sellised muutused pärsivad mulla võimet pakkuda olulisi hüvesid: süsinik lendub atmosfääri, vihmavalingud põhjustavad üleujutusi või saagikuse säilimiseks tuleb kasutada üha rohkem väetisi ja taimekaitsevahendeid.
Eesti mullad on oma tekkelt ja olemuselt väga eriilmelised, kuid üldiselt võib nende seisundit pidada heaks. See tähendab muuhulgas seda, et võime usaldada Eestis kasvatatud toidu kvaliteeti ja loota muldadele kliimamuutuse mõjude leevendamisel.
Meie suuremad väljakutsed on peamiselt aluskivimi omadustest tingitud põllumuldade happesus Lõuna-Eestis ja kohati ka veekvaliteeti ohustav liigne fosforisisaldus.
Loe täismahus artiklit SIIT |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles