Selle aasta Eesti künnimeistrivõistlused toimuvad 27.–28. septembril Vändras, sest just seal korraldas C. R. Jakobson 150 aastat tagasi esimese künnivõistluse. Võistluste peakohtunik on Maaelu Teadmuskeskuse esindaja Taavi Võsa.

Taavi, ütle palun, kes on võistlustele oodatud?
Võistlustele on oodatud kõik huvilised. Kündjaid põllule kahjuks enam juurde ei mahu, aga pealt vaatama võiksid tulla ennekõike need, kes mäletavad, kuidas leib meie lauale saab ja kui palju selleks vaeva näha tuleb. Need, kes seda ei mäleta, saavad kohapeal teada.
Miks peaks kohale tulema?
Võistlusel näeb ilusat kündi, saab suhelda huvitavate inimestega ning oluliseks ei saa pidada ka seda, et meistreid vaadates näeb, kuidas igapäevakündi tegelikult teha tuleks. Võistlejad kündavad küll väiksemal platsil, kuid võtted on samad, mida peaks kasutama ka tavakünnipõldudel, kuid mida tihti ei viitsita teha.
Võrreldes 50 aasta taguse ajaga, mis on täna teisiti?
Tehnika on muutunud palju inimsõbralikumaks, kuid võistlejate arv on oluliselt vähenenud. Kui 50 aastat tagasi oli stardis kümneid masinaid, siis seekord on 17 võistlejat neljas klassis ja 19 võistlejat põkade klassis. Reeglid on samuti oluliselt muutunud. 50 aastat tagasi olid reeglid loodud konkreetse võistluse jaoks ja neid kohandati vastavalt vajadusele. Näiteks arvestati tollal ka kündmise kiirust – võitis see, kes lõpetas esimesena. Tänapäeval peab lihtsalt mahtuma kontrollaja sisse ja hinnatakse kündmise kvaliteeti maailma künniseltsi reeglite kohaselt.
Oled Eesti künnimeistrivõistluste peakohtunik olnud alates 2013. aastast ja seekordne on sul lausa üheteistkümnes võistlus peakohtunikuna. Mida eriskummalist on selle aja jooksul juhtunud?
Kuna künnivõistlusi korraldab meeskond, siis juhtub kummalisi asju harva. Üks kord, kus asi käest läks, oli 2015. aastal Kehtnas, kui platse maha märkisime. Proovisime siis traktori automaatroolimisega sirgeid sihte saada ja alguses see isegi õnnestus. Ühes kohas hakkas aga traktor vaolt kõrvale kalduma. Võtsime tagasi sihile, alustasime uuesti... ja jälle pööras traktor samal kohal vasakule. Lõpuks pidime selle koha märkima tavalise kolme tikuga, nagu vanasti.
Viimastel aastatel on sirged vaod saanud paika väikese vaevaga ja tänu osavatele masinameestele. |