"Maa toidab” ei ole lihtsalt sõnakõlks, vaid sellel on sügav sisu. Vaatamata sellele tõsiasjale on põllumajandus mitmeti surve all.
Kliimaneutraalsus, roheline põllumajandus, väetiste ja pestitsiidide kasutamise vähendamine – pea igast suunast survestatakse põllumajandustootjat, sest põllumajandusmaastiku elurikkusega on Euroopas tõesti halvasti.
Kõige ilmekamalt näitavad seda pikaajalised aegread, mida on kogutud kahe liigirühma kohta: avatud maastikuga seotud rohumaade liblikaindeks on üleeuroopaliselt kukkunud umbes 30% alates 1990. aastatest ning väga sarnane pilt on ka põllulinnuindeksitega. Eesti enda põllulindude arvukuse indeks on võrreldes 1980. aastatega vähenenud peaaegu poole võrra! See on murettekitav ning näitab muutuste vajalikkust.
Selle taustal on loogiline, et põllumajandustootjatele avaldatakse aina häälekamalt survet. Märgatavalt vähem räägitakse aga tootjale, kuidas olla rohelisem nii, et samal ajal põllumajandustootmine ei kannataks.
Mahetootmise mõju
Üks kõige lihtsamaid lahendusi näib olevat mahetootmine. See on universaalne viis, kuidas elurikkust toetada – seda näitab nii suur hulk teaduskirjandust kui ka kogutud andmed. Maaelu Teadmuskeskuse pikaajaline kimalaste uuring põllumajandustoetuste hindamiseks (alates 2009) näitab, et mahepõllumajandusliku toetusega maadel kimalaste arvukus kasvab, samal ajal kui tavapõllumajandusmaadel, mis ei ole liitunud MAHE ja KSMi toetusskeemidega, jääb see samaks. Mõlemad on väga head uudised – see näitab, et me ei kaota ka tavapõldude lähistel kimalaste elurikkust.
Joonis 1. Graafikul on 2009. aastal loendatud kimalaste arvukus muudetud võrdseks 1-ga ja graafik näitab muutusi nende arvukuses järgmistel aastatel.
Arvukuse indeks kõigub küll üles-alla nagu putukapopulatsioonidele omane, aga pikaajaline trend on tava- ja keskkonnasäästliku majandamise toetusega (KSM) maadel stabiilne ning mahemaadel tõusev. Järelikult toimime juba praegu oma põllumajandusmaadel õigesti. Kes tahab aga kimalaste arvukust suurendada, hakake mahetootjaks. Loomulikult on see nii hästi lihtsustatult, sest elurikkust saab lihtsate võtetega parandada ka tavapõllumajandusmaadel, kasvõi näiteks põlluservi harvem niites.
Mis oleks lahendus?
Tulles aga tagasi põhiteema juurde – kuidas elurikkuse seisundit parandada nii, et ka tootja ei kaotaks? Teadlased koos põllumajandustootjatega murravad selle kallal pead ja katsetavad üle maailma ning on välja tulnud terve hulga veidi teistmoodi lahendustega.
Näiteks leiti, et kui veiniistanduste lähedal kasutati üldises viljavahelduses õitsvaid vahekultuure, paranes samal ajal viinamarjade tolmeldamine looduslike tolmeldajatega. Vahekultuur aitab parandada ja säilitada mullaviljakust. Õitsev vahekultuur omakorda pakub keskkonnas olevatele looduslikele tolmeldajatele lisatoitu.
Suurbritannias kasvas looduslike tolmeldajatega kaasatus 25%, kui maasikapeenarde vahele külvati kohalike õitsvate taimede seemneid. Tekkis olukord, millest võitsid kõik. Nimelt sõltub maasika kvaliteet otseselt tolmeldajast: ilma tolmeldaja käiguta jääb vili ebakorrapärane ja väike. Sarnaste rohumaaribade külvamisel on ka teine oluline mõju. Ühe ülevaateartikli hinnangul vähendavad ribad kõrvalolevatel põldudel kahjurite hulka keskmiselt 16%.
Igal juhul on sellised uuringud väga lootustandvad, sest ükski nendest ei eelda, et tootja peaks loodushoidlikumaks saades millestki loobuma. Vastupidi, kui oma maad veidi teistmoodi majandada, võib saagikus hoopis suureneda.
Elurikkus ei teisendu ise automaatselt ökosüsteemiteenusteks, nagu paremaks tolmeldamiseks või looduslikuks kahjuritõrjeks. Selliste tulemusteni jõudmiseks on vaja aru saada, millised elurikkuse elemendid käivitavad need ökosüsteemiteenused. Seejuures on teiste riikide kogemused küll abiks, aga ei anna lõplikke vastuseid.
Eri tüüpi põlluservades tehtud kimalaste loendused näitavad, et kimalaste arvukus mahepõldudel suureneb, kuid tavapõldudel jääb peaaegu samaks.
Just sellest mõttekäigust on kantud Maaelu Teadmuskeskuse ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja äsja alanud EST-LAT Interregi programmi raames Eesti-Läti koostööprojekt FARM Biodiversity. Selle raames on plaanis käivitada katseprogramm põllumeestele ning katsetada tegevusi kaitsmaks ja soodustamaks elurikkust põllu- ja rohumaadel, samuti analüüsida nende mõju tootlikkusele.
Loodame koostöös tootjatega leida nii tootjale kui elurikkusele kasulikke lahendusi. Kõige olulisem on aga, et need töötatakse välja siinsamas kohalike tootjate eripära silmas pidades. Leiame, et põllumajandussektor ei ole mitte probleemi, vaid lahenduse üks osa. |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles