UUDISED

PIKK.EE: Doktoritöö: soolestiku mikrobioota koostisel on piimamullikatele pikaajaline mõju

Allikas: Nõuandeteenistus 7. oktoober 2024. a

27. septembril oli Eesti Maaülikoolis kaitsmisel doktoritöö, mis keskendus vasikate tervisele.  Marina Lochi doktoritööst „Neonatal effects on health and performance of dairy cows” („Neonataalperioodi mõju piimalehmade tervisele ja toodangule”) selgub, et teatud bakterite perekonnad suurendavad vasikate põletikureaktsiooni ja avaldavad negatiivset mõju edasisele jõudlusele.  Esimese kolme elunädala jooksul ehk neonataalperioodil kohanevad vastsündinud uue keskkonnaga, näiteks puutuvad nad kokku erinevate mikroorganismidega. Vastsündinud vasikad saavad oma esimese immuunkaitse ema ternespiimast, mis sisaldab suurel hulgal erinevaid antikehi (nn passiivne immuunsus). Ternespiim sisaldab lisaks ka teisi immunoloogiliselt aktiivseid komponente, mis võivad mõjutada vastsündinute immuunsüsteemi, sealhulgas valke (nn ägeda faasi valgud), mis reageerivad esimesele mikroorganismidest lähtuvale ohule. Kuna samal ajal soolestiku mikrobiaalse koosluse (mikrobioota) arenguga toimub ka vasika immuunsüsteemi areng, võivad nende kahe protsessi omavahelised seosed mõjutada vasika edasist tervist ja produktsiooni. Põletikuvastuse käigus maksas sünteesitud ägeda faasi valkude kontsentratsioone saab mõõta ja kasutada põletiku jälgimiseks. Nende proteiinide tase veres esimesel elukuul on seotud vasikate tulevase kaalutõusuga. Antud väitekirjas leiti vasikate esimese kolme elunädala valgusisalduse seoseid tulevase viljakuse näitajate ja tervisega nende esimesel laktatsioonil. Lisaks uuriti seoseid vasikate neonataalperioodi soolestiku mikrobioota ja looma tulevase jõudluse vahel. Leiti, et teatud bakterite perekonnad, nagu Peptostreptococcus, suurendavad vasikate põletikureaktsiooni ja avaldavad negatiivset mõju edasisele jõudlusele. Teised, näiteks Collinsella, on seotud madalama põletikulise vastuse ja parema jõudlusega tulevikus. Tulemused näitavad, et ägeda faasi valke saab kasutada mikrobioota ja peremeesorganismi vahelise seose selgitamiseks ning seda, et vastsündinu perioodil on soolestiku mikrobioota koostisel pikaajaline mõju piimamullikatele. Neid teadmisi saab kasutada lüpsilehmade jõudluse parandamiseks vastsündinu perioodil mikrobioota mõjutamise kaudu. Marina Loch kaitses filosoofiadoktori väitekirja 27. septembril. Doktoritöö juhendajad on professor Toomas Orro ja vanemlektor Tarmo Niine ning oponent professor Erminio Trevisi Püha Südame Katoliku Ülikoolist Itaaliast. Dissertatsiooniga saab tutvuda Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMU DSpace.