Maaelu Teadmuskeskuse (METK) innovatsiooniteenistus on pühendunud sellele, et põllu- ja maamajanduse valdkonna teadmised, kogemused ja uuendused leviksid.
„Sõbrad kutsuvad meid innotiimiks. Üheks meie väljakutseks on infomüras selguse loomine. Innovatsioonimaastik võib tihti tunduda keeruline ja segane. Kuigi kõik oskavad internetti ja selle otsingumootoreid kasutada, ei pruugi otsingutulemused alati vastata sellele, mida tegelikult otsiti ja vajati,” selgitas teenistuse juht Oliver Loit.
„Põllumajandustootjate ja maapiirkondade ettevõtete jaoks on oluline leida sobivaid lahendusi ning selgitada välja, millised uuendused vastavad nende vajadustele kõige paremini. Selleni jõudmisel tuleb vältida nii-öelda karidele sõitmist – poolikute lahenduste ülevõtmist, meie kliimas mittetoimivate uuenduste katsetamist ning ebakvaliteetsete teenuste ja infopakkujate usaldamist,” lisas Loit.
Palmirasvast saab minevik
Innotiimi abiga on teiste hulgas saanud tuge uuendtoidu ettevõtted Gelatex ja ÄIO Tech, kelle aitamiseks toodi Eestisse välismaised eksperdid, et aidata neid uuendtoidu loa taotlemise protsessis.
Nüüdseks on ÄIO kaasanud riskikapitalifondide kaudu 6,1 miljonit eurot, et Eestisse rajada rajada demotehas, tootmaks puidu- ja põllumajandusjääkidest keskkonnasõbralikke õlisid ja rasvu, mis on alternatiiviks toiduainetööstuses massiliselt kasutatavatele õlidele. Nimelt on ÄIO arendanud unikaalse meetodi, tänu millele võib toiduainetööstus loobuda keskkonda saastavate palmi- ja teiste taimeõlide massilisest kasutamisest.
Kapsuleeritud õlist tehtud šokolaad ja muffin Foto: Andres Raudjalg
Gelatex toodab kartulist tehtud nanokiulist kasvusubstraati, mis on mõeldud kultiveeritud liha tootmiseks. Kultiveeritud liha on loomarakkudest toodetud liha, mida kasvatatakse bioreaktoris. Nii saab loomset liha toota ilma loomadele kahju tekitamata. Kui rakkude vahel on tavaliselt rakuvaheaine, siis Gelatexis toodetav materjal imiteerib seda, et rakud tunneksid end tuttavas keskkonnas ja tulemuseks oleks õige tekstuuriga liha.
Innovatsiooniteenistusega koostöös olles pääsesid nad Accelerate Estonia programmi ja said 100 000 eurot rahastust, et uuenduslikke toidulahendusi turule tuua.
Samuti on teenistuse nõustamise all olnud ettevõte Nord Tempeh, mis toodab seedimisele kasulikku tempehit kohalikust hernest. Nord Tempeh saavutas teenistuse toel 10 000 euro suuruse rahastuse EIT Food programmist, et parendada oma tootearendust ja innovatsiooni.
Innotiimi juht Oliver Loit ja Nord Tempehi tegevjuht Kaire Rajaver.
“Lisaks oleme olnud esirinnas ka suurte põllumajandusdroonide ja tehisintellekti (AI) lahenduste juurutamisel taimekasvatusettevõtetes, pakkudes praktilist nõu ja koolitusi, kuidas droonide ja tehisaru abil põllutöid efektiivsemalt teha,” kommenteeris Loit.
Robotid ja tehisaru maailmast koju kätte
Ühtlasi hoiab töörühm nii-öelda silmad lahti ja otsib pidevalt uusi lahendusi. Otsitakse ikka seda, mis hetkel huvi pakub ja maailmas laineid lööb.
„Teemad hõlmavad näiteks robootikat, tehisintellekti ja logistilisi uuendusi põllumajanduses ja toidutootmises. Selleks teeme tihedat koostööd nii sise- kui ka välisekspertidega. Kui info käes, korraldatakse eriteemalisi koolitusi ning pakutakse individuaalset nõustamist,” tutvustas Loit.
Näiteks teenistuse korraldatud innovatsioonipäeval toimus korraga kaks koolitust. Esimeses õpiti kasutama tehisintellekti pakutavaid lahendusi ettevõtte hüvanguks. Teises uuriti droonide võimekust põldude seires ja külvamisel-pritsimisel, kus on saavutatud märkimisväärseid tulemusi.
Pritsimisdroon võitles rasketehnikaga ja võitis
Koos tehes on tulemused kiiremad
Kolmas teenistuse tegevuse nii-öelda alustala on koostöö tõhustamine. „Innovatsioon ei sünni tühjalt kohalt – selleks on vaja tõhusat koostööd erinevate osapoolte vahel. Innovatsiooniteenistus toetab uusi koostööprojekte ja initsiatiive, näiteks Network to Innovate, mis on Põhja-Balti piirkonna ühisalgatus, et jagada rahvusvahelisi teadmisi ja kogemusi uuenduslikest lahendustest põllumajanduses ja maaelus,” selgitas Loit.
Network 2 Innovate'i rahvusvaheline meeskond. Foto: METK
Tugiüksuse tegevuste hulka kuuluvad mitmed olulised üritused, nagu töötoad, seminarid, konverentsid ja fookusgrupid, kus osalejad saavad vahetada kogemusi, tutvustada uusi teadusuuringute teemasid ning õppida parimatest praktikatest. Üks hiljutisi üritusi oli AI töötuba oktoobris toimunud EPA messil.
Innovatsiooniteenistus pakub tuge ka rahvusvaheliste koostööprojektide loomisel ja osalemisel. Näiteks programm "Horisont 2020" aitas viia uuenduslikke lahendusi kaugemale kohalikust tasandist ning rakendada neid laiemalt kogu Euroopas. Innovaatiliste projektide kohta saab infot projektiandmebaasist, kus on kajastatud eri riikide operatiivgruppide ja "Horisont 2020" projektide tulemused.
Kui sinu ettevõte otsib uuenduslikke lahendusi ja tuge innovatsiooniprojektide arendamisel, tule Maaelu Teadmuskeskuse kodulehele, jälgi uudiseid ja võta METKi innovatsiooniteenistusega julgelt ühendust.
Originaalartikkel ilmus Põllumehe Teatajas.
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles