Keskkonnateadlikkuse uuring näitab, et Eesti inimeste teadlikkus on paranenud paljudes aspektides, sh teadlikkus kliimamuutuste tagajärgedest ja võimalustest neid leevendada.
 Värske Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuringu andmetel on elanike keskkonnaalased teadmised paranenud. Järjest levinum on mõistmine, et keskkonnahoidmine pole vaid tagajärgedega tegelemine, vaid ka kahjusid ennetav käitumine.
“On rõõm näha, et kahjude ennetamise vaates on keskkonnaprobleemide mõistmine muutunud süsteemsemaks. Näiteks on oluliselt suurenenud nende inimeste osakaal, kes oma igapäevase keskkonnahoidliku tegevusena tõid välja tarbimise piiramise – kui 2018. aastal piiras tarbimist 4%, siis nüüd 24% vastanutest ,” ütles Kliimaministeeriumi rohereformi osakonna juhataja Eili Lepik.
Kuigi keskkonnateadlikkus on üldiselt paranenud, ei ole keskkonnahoidlik käitumine võrreldes 2022. aastaga märkimisväärselt kasvanud. Uuringu koostajad Turu-Uuringute ASist ja Tallinna Ülikoolist ütlevad, et keskkonnahoidlik käitumine pole praegu prioriteetne, sest järjest on Eestit räsinud kriisid: koroonakriis, Vene-Ukraina sõda ning üldine majanduslangus.
Esmakordselt viitavad andmed sellele, et inimeste keskkonnahoidlike käitumiste profiilid on mõnevõrra erinevad ja need on ilmselt kantud selgemast keskkonnahoidlikust maailmavaatest. Eristuvad loodushoidlikke-sotsiaalseid, kliimahoidlikke ja ressursisäästlikke käitumisi eelistavad inimesed. See võib viidata, et keskkonnahoidlikud käitumised hakkavad inimeste jaoks ähmasest ja juhuslikust käitumiste kogumist muutuma selgemaks, muude väärtuste ja maailmavaadetega kooskõlas olevateks käitumiste kogumiteks.
“Eelnevast joonistuvad välja keskkonnahoidlikkuse eeldused: teadmised, küpsemad epistemioloogilised uskumused, seotus loodusega ning motivatsioon. Uuringu tulemuste kohaselt inimese sissetulek ja haridustase käitumist ei määra,” võtab Lepik käitumise mõjutajad kokku. Murekohana peegeldab uuring levivat eksiarvamust, nagu keskkonnahoidlik käitumine oleks kulukas. “Samas näiteks on väiksem tarbimine, toiduraiskamise vähendamine ja autovabad liikumisviisid võimalused keskkonnahoidlikult toimetada ning samas kulusid kokku hoida,” ütles Lepik.
Loe täismahus artiklit SIIN>> |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles