Iga-aastase jäätmearuandluse raames kogume ettevõtetelt teavet jäätmete tekkimise ja käitlemise kohta. Jäätmestatistika andmeid on vaja jäätmemajanduse korraldamiseks ja arendamiseks. Samuti on ülevaade jäätmete tekkest ja kasutamisest oluline osa keskkonnateadlikkuse tõstmisel.
Tekkinud jäätmete koguhulk Eestis vähenes
Kogu jäätmeteke vähenes 2023. aastal 24% võrreldes eelneva aastaga. Peamisteks mõjutajateks olid kaevandamisjäätmete ning ehitus- ja lammutusjäätmete tekke langus. Jäätmete koguteke 2023. aastal oli 17,33 milj tonni, millest 34% ladestati prügilatesse ning ca 2% suunati põletusse. Seoses tekke langusega vähenes ka 19% ladestatud jäätmete hulk ning endiselt moodustab suurema osa ladestatud jäätmetest põlevkivituhk (96%), mis ei ole senini toorainena head kasutust leidnud. Ka jäätmete põletamine on olnud viimaste aastatega langustrendis, kuid peamiselt põletatakse energia saamiseks kahjuks siiani olmejäätmeid.
Olmejäätmed vajavad rohkem liigiti kogumist
2022. aastal oli olmejäätmete koguteke veidi üle 500 tuhande tonni, millest ringlusse võeti 33%, põletati 43% ja ladestati 8%. Viimaseid aastaid võrreldes võib öelda, et põletamine ja ladestamine on pigem langustrendis ning ringlussevõtt on veidi suurenenud, kuid paraku mitte piisavalt. Eesti ei ole senimaani suutnud täita ringlussevõtu sihttaset, milleks on 50% kogu olmejäätmete tekkest. Aastal 2022 moodustasid olmejäätmete kogutekkest 62% segaolmejäätmed, kuid et täita ringlussevõtu sihttase, tuleb seda protsenti oluliselt langetada. Selleks tuleb aga jäätmeid rohkem liigiti koguda. Seni on olmejäätmetest kõige enam liigiti kogutud paberit.
Biojäätmete liigiti kogumine kasvab jõudsalt
Kui aastast 2018–2022 suurenes köögi- ja sööklajäätmete ehk toidujäätmete liigiti kogumine keskmiselt 3%aastas, siis aastal 2023 kasvas liigiti kogumine ca 20% ehk koguti ligi 5500 tonni rohkem kui 2022. aastal. Suur tõus tuleneb jäätmeseaduse muudatusest, nimelt hiljemalt 2023. aasta lõpuks pidid kohalikud omavalitsused korraldama biojäätmete liigiti kogumise tekkekohalt, kui neid seal samas ei kompostita. Oodata on, et 2024. aasta andmetes on mõju veelgi rohkem näha.
Ka tekstiilijäätmeid tuleb hakata liigiti koguma
Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse poolt 2024. aastal koostatud uuringu „Tekstiili ringlussevõtu tehnoloogiate uuring ja analüüs“ järgi tarbib Eesti elanik aastas ligikaudu 12 kg uusi rõivaid ja kodutekstiile, mis on viimse kolme aastaga püsinud suhteliselt samas suurusjärgus. 2022. aastal lasti Eesti turule 11 068 tonni rõivaid ja 5156 tonni majapidamistekstiile ehk kokku 16 184 tonni. Paraku on olnud tekstiilijäätmete liigiti kogumine kodumajapidamistes aastate lõikes väga madalal tasemel, nimelt aastal 2022 koguti liigiti ainult 7% kogutekkest. Märkimisväärne osa tekstiilijäätmetest on seni suunatud segaolmejäätmete hulka, kuid olukord on muutumas, sest alates 2025. aastast peavad kõik liikmesriigid, sealhulgas Eesti, hakkama kasutatud rõivaid ja tekstiile liigiti koguma. Paljud kohalikud omavalitsused on juba tänaseks tekstiilijäätmete kogumisvõrgustikud loonud, näiteks avalike tekstiilijäätmete kogumiskonteinerite ja jäätmejaamade kaudu või lisanud need hoopiski korraldatud jäätmeveosse. Vaata kogumiskohtade asukohti veebilehelt www.kuhuviia.ee, kuid kõige täpsema informatsiooni tekstiilijäätmete kogumiskohtadest ja -viisidest saab oma piirkonna kohalikust omavalitsusest.
Pakendijäätmete koguteke väheneb eriti plasti osas
Pakendite koguteke on jätkuvalt langustrendis. Kui aastal 2019 tekkis Eestis ühe elaniku kohta 158 kg pakendeid, siis aastal 2022 oli see 13 kg vähem (145 kg ühe elaniku kohta ehk kokku 193 170 tonni). Tekkinud pakendijäätmetest 37% moodustab paber- ja kartong, 24% plast, 20% klaas, 12% puit ja 6% metall.
Stabiilset langust aastast-aastasse on eriti näha ühekordsete plastpakendite puhul, nimelt tekkis aastal 2022 peaaegu 3000 tonni vähem plastpakendeid kui aastal 2020. Oma panuse plastpakendite vähenemisse annab osalt materjali asendamine teise materjali vastu, kuid on näha ka korduskasutuspakendite kasvu. Nimelt on kolme aastaga plastist korduskasutuspakendite turule laskmine kasvanud 20%.
Väheneb ka plastkandekottide tarbimine
Plastkandekottide osas liigub Eesti jõudsalt liikmesriikidele seatud sihttasemete täitmise suunas. Jätkuvalt oli aastal 2022 plastkandekottide tarbimine langustrendis (-9,17% võrreldes aastaga 2021), samas aasta 2023 kohta on näha väikest tõusu (+1,9% võrreldes aastaga 2022). Viimase aasta tõus on põhjustatud õhukeste kilekottide suurenenud mahtudest, mis on tingitud ettevõtete arvukuse suurenemisest, kes õhukesi kilekotte turustavad kas tasuta või tasuliselt. Eestis tarbiti 2022 aastal ühe inimese kohta kokku 43 õhukest ja 83 eriti õhukest plastkandekotti. Kuigi aastal 2023 on õhukeste kilekottide arv summaarselt suurenenud 44 kilekotini, siis langustrendis on jätkuvalt eriti õhukeste kilekottide tarbimine (78). |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles