Keskkonnaagentuur avaldab käesoleva aasta jooksul Keskkonnaportaalis ülevaated Eesti keskkonnaseisundist ja selle olulistest muutustest. Selle raames viimati ilmunud ülevaade liikidest näitab, et liigirikkuse säilitamine on kriitilise tähtsusega mitte ainult looduskeskkonnale, vaid ka inimeste heaolule ja majandusele laiemalt.
Üleilmse uuringu kohaselt on inimtegevuse tõttu väljasuremisohus rohkem liike kui eales varem ning nende väljasuremine on viimase kümne miljoni aasta keskmisest kümneid kuni sadu kordi kiirem. Globaalselt on väljasuremisohus näiteks 41% kahepaiksetest, 39% mereimetajatest, 34% okaspuudest jne. Liikide seisundi halvenemine laiemalt pärsib nende soodsa seisundi säilitamist lokaalselt.
Tulenevalt Eesti geograafilisest paiknemisest asume paljude liikide levila piiril, mistõttu asub neid siin võrdlemisi palju. Eestis paiknevate üleeuroopalise tähtsusega liikide looduskaitseline seisund on paranenud ning viimase hindamisperioodi alusel oli soodsas seisundis neist 56%, mis on oluliselt suurem osakaal kui Euroopa Liidus keskmiselt (23%). Murettekitav on suur halvas ja ebapiisavas seisundis liikide osakaal Euroopa Liidus tervikuna (37%), mis on ohuteguriks nende populatsioonide elujõulisele säilimisele ka Eestis.
 Suurimaks surveallikaks liigirikkusele peetakse elupaikade hävimist ning liigirikka loodusmaastiku muutumist intensiivselt kasutatavaks põllumajandusmaaks. Lisaks mõjutab elurikkust aina enam kliimamuutus, mis muudab ökosüsteemide toimimist. Näiteks on Eestis üheks kliimamuutusega kaasnevaks ohuteguriks talvise temperatuuri tõusuga kaasnev soodsam keskkond siia saabuvatele võõrliikidele. Viimaseid on meie looduses registreeritud 1 003, kuid hinnanguliselt võib nende arv ulatuda 2 000-ni. Nende hulka kuuluvad invasiivsed liigid ohustavad kohalike liikide hea seisundi säilimist ning põhjustavad olulist majanduslikku kahju.
Linnud on surveallikatele tundlikud ning linnustiku seisund indikeerib nii ökosüsteemide tervist kui ka rakendatud keskkonnakaitseliste meetmete efektiivsust. Kultuurmaastiku haudelinnustiku arvukus on viimase kahe kümnendi jooksul Eestis vähenenud kolmandiku võrra, mis peegeldab ka Euroopa Liidu üldist trendi. See negatiivne trend on muuhulgas seostatav näiteks niidukoosluste kesise seisundiga, kultuurrohumaade intensiivse majandamisega, taimekaitsevahendite laialdase kasutusega või klassikalise heinateo asendumisega silo tegemisega. Metsamaastiku haudelindude arvukus on võrreldes 2000. aastaga langenud, kuid arvukuse langus on viimastel aastatel stabiliseerunud.
Suurkiskjate nagu hundi, ilvese ja karu arvukuse pikaajaline trend on Eestis kasvav – kümne aastaga on nende pesakondade arv suurenenud vastavalt 95%, 122% ja 53%. Ühes suurkiskjate arvukuse tõusuga on aga sagenenud ka nende poolt põhjustatud kahjustused nagu noorte ja suurema energiavajadusega karude poolt tekitatud mesilakahjustused, karupoegade poolt mängulustist lõhutud silorullid või hundi poolt murtud kariloomad. Sealjuures oli hundi poolt tekitatud kahjustusjuhtumite ja murtud kariloomade arv 2023. aastal käesoleva sajandi kõrgeim.
 Eesti looduskaitseliste meetmete abil püütakse säilitada nii kohalikke liike kui ka nende elupaiku, pakkudes seeläbi tugeva aluse looduskeskkonna ja majanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks. Liigirikkuse säilitamiseks on kaitse alla võetud 568 taime-, seene- ja loomaliiki ning nende elupaiku ja kasvukohti kaitstakse kaitsealadel, hoiualadel või püsielupaikades, väljaspool kaitsealasid rakendub isendikaitse. Eesti kaitsealad hõlmavad 20,8% riigi maismaast ning riigi eesmärk on suurendada kaitsealuste alade osakaalu 30%-ni aastaks 2030. Liigirikkuse säilimist ohustavate invasiivsete liikide leviku piiramiseks on üldjuhul keelatud kõige ohtlikumaks peetavate liikide elusisendite import, kasvatamine ja tehingud.
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles