EST Maainfo Maaeluvõrgustiku teenistus Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Kontakt
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
MAK 2014-2020 PROJEKTINÄITED
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
TASKUHÄÄLING "MAAELU JUTUD"
Maainfo
VEEBI TV
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2025
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
Maainfo
MAAPIIRKONDADE PIKAAJALINE VISIOON
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
KESKKOND JA KESTLIKKUS
Maainfo
NAISED MAAPIIRKONNAS
Maainfo
EUROOPA ÜPP VÕRGUSTIK
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2014-2020
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maaeluvõrgustiku teenistuse kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

PIKK.EE: Mahemunadest kartulini – kuidas läks Eesti mahetoodangul 2022?

Allikas: Nõuandeteenistus
22. november 2024. a

 
Mahetootmine kogub maailmas jätkuvalt populaarsust ja Eesti paistab sellel teekonnal silma – meie mahetootmise kasv on üks Euroopa kiiremaid. Keskkonnasõbralike praktikatega toodetakse palju erinevaid saaduseid – mahemunadest kartulini! Üle veerandi Eesti põllumajandusmaast on nüüdseks pühendatud maheviljelusele. Üha enam inimesi eelistab tervislikku, keskkonda säästvat ja vastutustundlikku põllumajandust, mis toetab kohalikku tootjat ja annab toidulauale puhast kraami.

2022. aasta andmetel on Eesti tõusnud mahepõllumajandusmaa osakaalu poolest Euroopa Liidus lausa teisele kohale, mis tõstab meid selles valdkonnas maailmas tõeliste edulugude hulka. Tutvu lähemalt Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tellitud ning läbi viidud Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringuga „Mahedana müüdud toodangu osakaal mahepõllumajandustoodete toodangust Eestis 2022. aastal“ – kuidas läks Eesti mahetoodangul?
 

Mahepiima tootmine – arvukus kahaneb, kvaliteet säilib

 Eestis toodeti 2022. aastal ligikaudu 849 tuhat tonni piima, millest 1% moodustas mahepiim.

Mahepõllumajandusmaa osakaal kogu põllumajandusmaast 2013. ja 2021. Allikas: Mahedana müüdud toodangu osakaal mahepõllumajandustoodete toodangust Eestis 2022. aastal.

 Viimastel aastatel on mahepiimatoodang siiski pisut vähenenud, eelkõige mahekitsepiima osas, mis langes lausa 64%. Mahepiimatootjate arv vähenes: 2022. aastal oli mahepiimatootjaid 58, samas kui aasta varem oli neid 68. Mahepiima kogutoodangust jõudis 82% tarbijateni maheviitega, pakkudes tarbijatele jätkuvalt kvaliteetset ja puhtast tootmisest pärit toodet.


Maheliha populaarsus – 88% mahelihast jõuab tarbijani maheviitega

Liha kogutoodang Eestis oli 2022. aastal veidi üle 79,9 tuhande tonni, millest 5% moodustas maheliha. Peaaegu kogu maheliha (89%) tuli veistelt, samas kui väiksem osa oli lambaliha ja veelgi väiksem sigadelt ning kodulindudelt. Eesti tarbijateni jõudis hinnanguliselt 88% mahelihast mahedana – see näitab jätkuvat usku kohalikku ja ökoloogiliselt puhast liha, mille suurimad tootjad on OÜ Oomiste Agro ja OÜ Haabsaare Farmid.

Mahemunade küllus – 99% mahemunadest leiab tee tarbijani

Mahemunade osakaal Eesti munatoodangust on kasvanud 3,5%-ni, jõudes 2022. aastal 5,9 miljoni munani. Peamised mahemunatootjad on OÜ Äntu Mõis ja OÜ Võnnu Agro. Kuigi tootjate arv vähenes aastaga pisut, jõudis peaaegu kogu toodetud mahemunakogus ehk 99% turule maheviitega. Tarbijate nõudlus mahemunade järele püsib jätkuvalt kõrgel ja mahemunatootmine on näidanud aeglast, kuid kindlat kasvu.
Mahekartul – väiksemad kogused, kõrge osakaal mahemüügil

Kartulitootmine on Eestis olnud viimastel aastatel languses, ja ka mahekartuli tootmismahud on vähenenud. 2022. aastal moodustas mahekartul vaid 1,7% kogu kartulisaagist, kuid sellest jõudis tervelt 87% turule mahedana. Mahekartuli suurimad kasvatajad Eestis on Hengor OÜ ja Mahe Kati OÜ. Kuigi kogused on vähenenud, eelistavad tootjad jätkata kvaliteetse ja ökoloogilise kartuli pakkumisega, mis leiab kindla koha tarbijate laual.


Maheköögiviljad – väikesed kogused, värske tootjaustavus

Köögiviljatoodang on üldiselt languses, kuid maheköögivili moodustab siiski olulise osa turust, olles populaarne sibula ja küüslauguga. 2022. aastal vähenes maheköögivilja tootmine 4%, moodustades vaid 1% kogu köögiviljatoodangust. Peamiste tootjate seas on näiteks Tarvastu Saariku talu ja Rabafarm OÜ. Väikese mahuga, kuid kindla turunišiga maheköögivili on jätkuvalt oluline kohaliku turu toode, pakkudes alternatiivi tavapärasele köögiviljale.


Mahedad puuviljad ja marjad – astelpaju ja õunad hinnatud eelistus

Mahepuuviljade ja -marjade seas on juhtpositsioonil astelpaju, mis andis 2022. aastal poole kogu mahemaitsete toodangust. Üldiselt kasvas mahepuuviljade ja marjade kogutoodang Eestis aastaga 1300 tonnini, olles võrreldes 2014. aastaga 3,3 korda suurem. 98% sellest kogusest müüdi maheviitega, tõestades selgelt, et tarbijad hindavad puhtalt kasvatatud puu- ja marjasaaki. Mahepuuviljatootjate seas on juhtpositsioonil Hiiu Astelpaju OÜ ja Kastli Aed UÜ, kes panustavad kohaliku maitsevaliku rikastamisse.

 

Eesti mahetootmine kasvab, kuid seisab silmitsi väljakutsetega

Eesti mahetootmine on oma mitmekesisuses tugev, kuid seisab silmitsi väljakutsetega. Kuigi mahepõllumajandusmaa pindala kasvab ja mahetoodete tarbimine on kasvutrendis, väheneb tootjate arv mõnes sektoris, näiteks piima ja kartuli osas. Küll aga jätkub paljude toodete puhul, nagu näiteks marjad ja köögivili, kindel kasv. Täpsema ülevaate saamiseks Eesti mahetootmise olukorrast ja trendidest on võimalik tutvuda uuringuga siin.

Loe veel:

 

September 2025
Tagasi Edasi
Maainfo

Päevakajalised asjad
Maainfo
EPKK: Ants-Hannes Viira asus EPKK põllumajanduspoliitika juhiks
EPKK: Uus lasteraamat „Oma Eesti, oma toit“ aitab lastel avastada, kust toit päriselt tuleb
PRIA: Noortalunikud saavad kuni 16. septembrini PRIAst taotleda põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust
MTÜ KODUKANT LÄÄNEMAA: Kohver toob Haapsalu Gurmeeturule tipptasemel kohalikud maitsed
MAAELUVÕRGUSTIK: Häid näiteid Euroopast: Haridusfarm – innovatiivne ettevõtlusvorm maapiirkondades
MAAELUVÕRGUSTIK: Võrgukiri nr 15(578)
METK: Kutse koolitusprogrammi "AI ehk tehisaru programm põllumajandustootjale"
PÕLLUMEHE TEATAJA: Timo Varblas: talupidamine peab olema jätkusuutlik ja väärtustatud!
ARUKAD KÜLAD & KOGUKONNAD: Multifunktsionaalne bussipeatus näitab külaelanike nutikust
EL ühise põllumajanduspoliitika võrgustiku uudiskiri - august 2025
REM: Avanes kohaliku omaalgatuse programmi sügisvoor
MAAELUVÕRGUSTIK: Toiduvõrgustike infokiri nr 7/2025
UUS! Maaelu jutud #44 – Tõnu Randaru ja Pärtel Soosalu – Maal elamise kogemused
LEADER infokiri 2025 (nr 8/149)
MAAELUVÕRGUSTIK ja METK PUO: Veebiseminar riskijuhtimisest põllumajanduses

2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, seminar (at) metk.agri.ee
Maainfo