Talveks ettevalmistus piima- ja lihaveiste kasvatuses on oluline, et tagada loomade üldine heaolu ning ei tekiks kadusid ka tootmismahtudes. Toormete analüüsid laboris tähendavad kahtlemata täiendavaid väljaminekuid ning lehmade pidev jälgimine ja saadud andmete tõlgitsemine jällegi ajakulu.
Kontrolli varjualused
Esmalt on oluline jälgida, et lauda akendel olevad kardinad töötavad korrektselt ning neis ei oleks auke ning rebendeid. Kui neid siiski esineb tuleks need kindlasti parandada, et vältida sel moel võimalikku tuuletõmmet ning tuiskavat lund. Sama on ka katuse ning ustega. Uksed peavad töötama korralikult ning katusel ei tohi olla lekkeid.
Karjamaal talve veetvatel loomadel tuleb tagada varjualune, kuhu saab peituda külmade tuulte ning tuisu eest.
Mõtle asemetele ja jooturitele
Allapanu peab olema piisavalt ja seda eriti lehmadel, mullikatel ning vasikatel et nende asemed oleksid kuivad ning pakuksid piisavalt sooja. Temperatuuri lähenedes null kraadile võib lehmadel esineda külmastressi, mis nagu kuumastresski, mõjutab nende tootlikust.
Et tagada puhkeasemel piisavalt kuivust ning mugavust võib kasu olla lisatoodetest. Näiteks vett imav hügieenipulbertoote abiga saab tõsta loomade vastupanuvõimet ning heaolu. Pulbri kasutusel tuleb silmas pidada, et seda saaks kindlasti asemel kohtadele, kus udar puudutab lamamisaset. Toode on sobilik kasutamaks kõiksugustel puhkeasemetel- lamamismattidel, sügavallapanu sektsioonides ning ka vasikaboksides.
Niiskus on hea alus infektsioonhaiguste tekkeks. Ka infektsioonhaiguste profülaktikaks ning üleüldiseks farmi mikrokliima parandamiseks vahendeid. Need seovad samuti niiskust, vähendavad ammoniaagi ja teiste tervistkahjustavate gaaside sisaldust õhus. Lamamisalal vähendab mastiidi teket, kõrget SRA-d ning punetavate ja lõhenenud nisade esinemist. Vasika sulgudes kasutades vähendab kõhulahtisuse esinemist, liigesehaiguseid, koktsidioosi ning kopsuhaiguste esinemist.
Oluline on kontrollida ka jootmisalasid. Silmas tuleb pidada, et jootmisalal ei oleks lekkeid sest jäätuv vesi tekitab libeduse ohtu nii loomadele kui farmitöölistele. Kui on küttekehaga jooturid siis kontrollida ka nende korrasolekut. Teada on ju tõsiasi, et hea ligipääs värskele veele on hea alus piimatoodangule.
Jaheda ilmaga on vaja lisaenergiat
Euroopa Liidu Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi FADN (Farm Accountancy Data Network) andmed näitavad, et piima tootmisele spetsialiseerunud ettevõtetes söötade kulu koresööda sööjatele 150-180 eurot ühe tonni piima kohta, sh ostusöötade kulu oli 92 eurot ühe tonni piima kohta. Seega moodustab söötade kulu enam kui 50% piimatootmisettevõtete kuludest. Kuna söötade kulu on suur, siis on äärmiselt oluline nende kontrollimine ja optimaalsel tasemel hoidmine.
Jahedamate ilmade saabudes on hea üle vaadata ka loomade toidulaud. Vältimaks seda, et kehatemperatuuri hoidmiseks ei kasutaks veised oma keharasvade varusid võib neile vajalikku lisaenergiat tagada sööda söödetava koguste suurendamise näol.
Piima saavatele vasikatele võib lisada rohkem piima või piimaasendajat või siis valida kõrgema proteiiniga piimaasendaja, et säilitada päevane keskmine juurdekasv ja termoregulatsioon.
Piimaklaster MTÜ ühe innovatsioonitegevuse eesmärk oli välja töötada söödakulu majandusliku optimeerimise mudel piimatootjatele. Söödakulude optimeerimise mudel aitab koostada piimalehmade söödaratsiooni, mis rahuldab etteantud söötadega ja etteantud tingimusi arvestades piimalehma toitefaktorite vajaduse. Tegemist on lineaarse planeerimise mudeliga, mis on loodud MS Excelis, kasutab Exceli Solverit. Mudeli saate alla laadida siit. Kasutamise õppimiseks on valitud 15 olulisemat juhtumit alates eri toodanguga lehmadele sh. väga kõrge toodanguga loomadele ratsioonidest kuni järgmiseks hooajaks söötade planeerimiseni. Selgitavad videod üheskoos kõigi materjalidega leiate iseõppeks sobivaks seatuna alamlehelt “Söötmiskulutuste optimeerimine. Iseõppepäev“.
Loe täispikka artiklit siit>>
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles