Maaelu Teadmuskeskus andis välja iga-aastase kogumiku Eesti põllumajandustootjate majandusnäitajatest, mis põhinevad põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrku (FADN) andmeid esitanud ettevõtete 2023. aasta näitajatel. Kuna majandusaasta aruanded eelneva aasta kohta avaldatakse alles järgmise aasta juunikuus, siis nüüd, 2024. aasta lõpul, on võimalus avaldada statistika 2023. aasta kohta.
Majandustulemused olid 2023. aastal tagasihoidlikud
2023. aasta oli põllumajandustootjate jaoks keeruline ja seda eriti võrreldes silmapaistvalt hea 2022. aastaga. Taimekasvatustoodangu väärtus kasutuses olnud põllumajandusmaa hektari kohta oli kolmandiku võrra väiksem (32%) kui 2022. aastal. 2023. aastal olid nii suvi- kui ka taliteraviljade saagikus madalam kui 2022. aastal. Teraviljade, kaunvilja ning rapsi/rüpsi realiseerimishinnad olid keskmiselt neljandiku võrra madalamad kui 2022. aastal. Samal ajal suurenesid kulud tootmissisenditele – näiteks väetistele ja taimekaitsevahenditele keskmiselt 6%.
Loomakasvatustoodangu väärtus loomühiku kohta oli 2023. aastal keskmiselt 3% kõrgem ja loomakasvatuse erikulud 5% suuremad kui 2022. aastal. Loomakasvatustoodangu väärtuse kasvule avaldasid eelkõige mõju suurem toodangu maht ja kõrgemad realiseerimishinnad. Keskmine piimatoodang lehma kohta oli võrreldes 2022. aastaga 4% suurem. Piima realiseerimishinnaks kujunes 437 euro/tonn, mis on küll 5% väiksem kui 2022. aastal, kuid võrreldes eelneva kolme aastaga (2019–2021) siiski üsna heal tasemel. Piima tootmise omahind suurenes 7%.
Kogutoodangu väärtus oli madalam kui selle tootmiseks tehtud kulud
2023. aastal kattis kogutoodangu väärtuse 83% kogukuludest, mis on viimase viie aasta madalaim näitaja. Arvestades kogutoodangu väärtuse hulka ka toetused (v.a investeeringutoetused), kujunes 2023. aastal vastavaks näitajaks 97% ning ka see on viimase viie aasta võrdluses kõige madalam. See tähendab, et ka koos toetustega ei kata Eesti põllumajanduse tulud tootmiseks tehtud kulusid.
Tootmistüüpide lõikes ületas 2022. aastal kogutoodang kogukulusid ainult aianduses (103%) ning sea- ja linnukasvatuses (104%). Koos toetusega ületas kogutoodangu väärtus kogukulusid aiandustootjatel (106%), sea- ja linnukasvatajatel (109%) ning ka piimatootjatel (101%) ja segatootjatel (102%) (joonis 1).
Joonis 1. Kogutoodangu väärtuse suhe kogukuludesse tootmistüüpide lõikes, FADN 2023
2023. aastal oli tööjõukulu keskmiselt 26 187 eurot tasustatud tööjõu aastaühiku kohta. See tähendab, et keskmiselt oli tööjõukulu 11,90 eurot tunnis. Võrreldes 2022. aastaga on tööjõukulu 8% ning võrreldes 2019. aastaga rohkem kui kolmandiku võrra suurenenud.
Netolisandväärtus oli 2023. aastal keskmiselt 21 800 eurot tööjõu aastaühiku kohta, mis on aastate 2019–2023 võrdluses kõige madalam tulemus. Võrreldes 2022. aastaga on netolisandväärtus tööjõu aastaühiku kohta rohkem kui poole võrra vähenenud. Tootmistüüpidest oli 2023. aastal selle näitaja poolest kõige edukam sea- ja linnukasvatus, kus netolisandväärtus tööjõu aastaühiku kohta ulatus 45 300 euroni. Võrreldes 2022. aastaga suurenes netolisandväärtus tööjõu aastaühiku kohta ainult sea- ja linnukasvatajatel ning aianduses jäi see näitaja samale tasemele. Kui 2022. aastal moodustasid toetused keskmiselt 47% netolisandväärtusest tööjõu aastaühiku kohta, siis 2023. aastal 89%. Aastatel 2019–2021 oli toetuste osatähtsus ligikaudu 70% (joonis 2).
 Joonis 2. Netolisandväärtus tööjõu aastaühiku kohta tootmistüüpide lõikes, FADN 2022 ja 2023
Põllumajandustootjate sissetulekud moodustasid 2023. aastal keskmiselt 125 300 eurot tööjõu aastaühiku kohta, sellest 73% moodustas sissetulek põllumajandustoodangu realiseerimisest, toetuste (v.a investeeringutoetused) osa oli 16% ja 11% andis sissetulek muudest kõrvaltegevustest. Võrreldes 2022. aastaga vähenes põllumajandustootjate sissetulek 16%.
Jätkusuutlikkuse seisukohalt on oluline igal aastal vähemalt kulumi ulatuses tootmisse investeerida, arengu mõttes võiks brutoinvesteeringud kulumit ületada vähemalt 1,2 korda. FADNi andmetel tehti aastatel 2019–2023 brutoinvesteeringuid keskmiselt 1,8 korda rohkem võrreldes kulumiga. Kõige madalam on see näitaja sea- ja linnukasvatuses (0,9), mis peegeldab viimaste aastate rasket olukorda, kus ei jäänud piisavalt vahendeid tootmise arendamiseks. Kõige rohkem on suutnud investeerida ettevõtjad taimekasvatuse ja püsikultuuride kasvatuse tootmistüübis.
Põllumajandustootjate arv ja valim
Statistikaameti 2023. aasta andmetel on Eestis ligikaudu 6700 põllumajandustootjat, kelle tootmise maht on piisavalt suur, et seda äritegevuseks pidada. 2023. majandusaasta kohta esitas oma andmed 620 põllumajandustootjat, nende hulgas oli nii väiketootjaid, keskmise suurusega kui ka suurtootjaid. Seega kuulus peaaegu iga kümnes põllumajandustootja FADNi valimisse ja ka valimi struktuur peegeldab küllaltki objektiivselt tegelikku olukorda. FADN on ainuke andmebaas, kuhu kogutakse andmeid ka füüsilisest isikust ettevõtjate majandustegevuse kohta, 2023. aastal olid pooled valimisse kuulunud ettevõtjatest FIEd. Veerand andmeid esitanud ettevõtjatest olid mahetootjad.
Suur tänu kõigile, kes FADNi programmis on osalenud – nii andmeid esitanud tootjatele kui ka andmete kogujatele. 2024. majandusaasta andmete kogumine algab 2025. aasta aprillis ja kestab augusti lõpuni. Iga andmeid esitav põllumajandustootja saab soovi korral aasta lõpus ülevaate, kuidas on ettevõttel viimase viie aasta jooksul läinud ja millised on tema majandusnäitajad võrreldes tootmissuuna ja suuruse poolest sarnase tootjate grupiga. Andmete esitamine on oluline ka kogu sektorile. Mida paremini on erinevad valdkonnad valimis esindatud, seda täpsema pildi saavad sektor ise, aga ka poliitikakujundajad sektoris toimuvast.
Rohkem informatsiooni FADNi kohta ning kogumik „Põllumajandustootjate majandusnäitajad, 2023“ on avaldatud METKi veebilehel.
Loe lisaks SIIT
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles