UUDISED

EMU: Doktoritöö: talirapsil vahekultuurina puudub kartuli-lehemädanikule ja kartuli saagikusele usaldusväärne mõju

Allikas: Eesti Maaülikool 30. detsember 2024. a

31. detsembril tuleb Eesti Maaülikoolis kaitsmisele doktoritöö, mis keskendub vahekultuuridele. Peeter Lääniste kaitsmisele tulevast doktoritööst "Suitability of cruciferous oilseeds as cover crops, their disease resistance and optimized cultivation technologies for improved overwintering and yield" ("Ristõieliste kultuuride sobivus vahekultuurina, nende vastupidavus haigustele ning optimeeritud kasvatustehnoloogiate mõju talvitumisele ja saagikusele)" selgub, et talirapsi sobivaimaks külviajaks on augusti keskpaik. Ristõielised põllukultuurid on olulised õlitaimed ja mullapatogeenide vähendajad. Samas on nad vastuvõtlikud erinevatele haigustele, kuna neid kasvatatakse intensiivselt lühikestes külvikordades. Talirapsi kui põhilise ristõielise õlitaime kasvatamisega Eestis esineb probleeme, mis on seotud aastate lõikes ebastabiilse saagikusega. Erinevate teadusuuringute tulemused näitavad, et taliraps kui vahekultuur vähendab kartuli-lehemädaniku tekitaja levikut taimikus, erinevad ristõielised kultuurid on taimehaiguste suhtes erineva resistentsusega ning talirapsi edukas talvitumine sõltub olulisel määral ilmastikust, külviajast ja külvisenormist. Seega seati käesolevas doktoritöös järgmised hüpoteesid: 1) talirapsi kasvatamine vahekultuurina annab positiivse efekti kartuli-lehemädaniku tekitaja kontrolli all hoidmisel, mille tulemusel saagikus suureneb, 2) alternatiivsed ristõielised õlikultuurid on jahukaste suhtes resistentsemad kui suviraps, 3) suviraps on kuivlaiksusele vastuvõtlikum kui alternatiivsed ristõielised kultuurid, 4) talirapsi kasvu, arengut ja saagikust mõjutavad külviaeg, külvisenorm ning sügisel kogutud kasvuks vajalike temperatuuride summa, 5) talirapsi edukas talvitumine ja saagipotentsiaal sõltub taimede talvekindlust tagavatest tunnustest sügisel. Doktoritööst selgus, et talirapsi kasvatamisel vahekultuurina täheldati kasvuhooaja alguses küll lehemädaniku mõnevõrra hilisemat lööbimist ja kahjustuse mõningast vähenemist, kuid talirapsil vahekultuurina puudus kartuli-lehemädanikule ja ka kartuli saagikusele usaldusväärne mõju. Alternatiivsed õlikultuurid nagu valge sinep, põld-võõrkapsas ja õlirõigas ei nakatunud katseaastatel jahukaste ja kuivlaiksusega, isegi haiguste jaoks eriti soodsates tingimustes ning võiksid olla ristõieliste kultuuridena heaks valikuks, mida saab kasvatada taimekaitsevahendeid kasutamata. Talirapsi sobivaimaks külviajaks osutus augusti keskpaik. Taimel moodustus kasvu peatumiseni 7-8 pärislehte ja sügisesest taimikust talvitus 70% taimedest. Samuti on sellistel taimedel kõrgem saagipotentsiaal. Peeter Lääniste kaitseb filosoofiadoktori väitekirja 31. detsembril kell 10 veebis videosild.emu.ee/b/hal-z3s-pn4-tc7. Doktoritöö juhendajad on dotsent Eve Runno-Paurson ja professor Ülo Niinemets ning oponent dr Gražina Kadžienė (Lithuanian Research Centre for Agriculture and Forestry). Dissertatsiooniga saab tutvuda Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMU DSpace.