Eelmise aasta lõpus korraldas maaeluvõrgustik järjekordse veebiloengu sarjast „Teadlase vaade maaelu arengule“. Seekordseks külaliseks oli Eha Paas, kes on kõige muu hulgas ka Tartu Ülikooli kogukondade arendamise ja sotsiaalse heaolu magister. Loengu fookuseks oli kaasaegne vaade kogukondade arendamisele. Veebiseminar oli populaarne ja osalejaid oli kõikjalt üle Eesti, sealhulgas külaseltside, LEADER tegevusrühmade, omavalitsuste ja ministeerumite esindajad.
Arutlusele tulid järgmised teemad:
- Miks meil on vaja kogukondliku tegutsemist?
- Mis on kogukondade arendamine?
- Kes on kogukonna arendaja?
|
Kui küsiti kuulajatelt, milleks on vaja kogukondliku tegutsemist, siis joonistusid välja sõnad: kuuluvustunne, koosloome, üksteise toetamine, sünergia, turvatunne, kodukandi kultuuri hoidmine.
Eha Paas leidis ka, et kogukond on paik taastumiseks- inimene, kes on taastumas keerulisest olukorrast, leiab kogukonnas oma turvatunde. Koht, kus saab hakata uuesti tajuma hakata iseenda vajalikkust ning võimalust kogukonda panustada. Kogukond peaks olema koht, kus saame oma inimestele kiire elutempo kõrval pakkuda lihtsalt olemist ning suhtlemist.
|
Illustratsioon: Graham Oligvie,
OLIGVIEdesign
|
Ravi selle sajandi epideemia- üksilduse vastu, peitub samuti kogukondades ning omavahelistes suhetes. Siinkohal on hea välja tuua veebiloengul kõlanud Kairi Tilga tsitaadi: “21. sajandi omavalitsus ei peaks olema vaid teenusepakkuja ja kõike eluks vajalikku (demokraatia, usaldus, sidusus, heaolu) ei saa teenustega tagada. Kogukonnast lähtuv omavalitsus on demokraatia hoidja ning arendab elu dialoogis kodanikega.” Kaasaegsed omavalitsused peaksid olema demokraatia hoidjad ning kogukonnast lähtuvad. Omavalitsused kogukonnast lähtuval valitsemisel lähtuda kolmest aspektist, milleks on: usaldus, keskkond, koostöö. Kogukondade ning inimeste usaldus annab omavalitsusele legitiimsuse. Usalduse kasvatamiseks saab omavalitsus eelkõige kogukonda kuulata. Kuulata inimesi ning nende mõtteid.
Kogukondade arendamine on akadeemiline valdkond ehk teadusharu, professioon ja sotsiaalne liikumine, mis on väärtuste põhine ja mille keskmes on demokraatlikud osalusprotsessid kogukondades, kestlik areng, õigused, sotsiaalne õiglus, eetikaküsimused, majanduslikud võimalused ning kogukondlikes suhetes toimuvate protsesside kaitsmine ja kujundamine. See on kestlik areng, mis tagab, et oleksime jätkusuutlikud. Oluline on luua kogukonnas võrgustikke, mis ei põhine ainult tutvustel. Võrgustiku loomine võimaldab avastada ühiseid väärtusi ja ühisosa, mis inimesi liidab ja mille pinnalt saab tekkida midagi uut. Kindlasti aitab selline võrgustumine ka ennetada kogukondlike konflikte ja vihakõne sotsiaalmeedia kanalites. Võrgustikutöö aitab ka märgata ja reageerida protsessidele, muutustele, mida algsetes plaanides ei olnud.
Kogukonnad võivad olla nii suured kui ka väikesed kuid neil kõigil on ühine nimetaja: inimesed, kes tunnevad, et nad kuuluvad kokku.
Kuula veebiloengut „Kaasaegne vaade kogukondade arendamisele“ SIIT.
Kogukonnateemalist infot leiab SIIT.
Loe pikk.ee lehel ilmunud artiklit „Kogukondade arendamine- miks me sellest räägime“ SIIT.
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles