21. jaanuaril toimunud Corteva Agriscience seminaril „Tõrjelahendused kõrrelistele umbrohtudele“ arutleti, kui suureks probleemiks on erinevad kõrrelised umbrohud tootmispõldudel ja kui palju tegelikult mõjutavad saagikust tõrjumata kõrrelised umbrohud.
Krišjānis Augulis Corteva Agrisciencest selgitas seminaril, et aastatega on põldude umbrohtude liigiline koostis muutunud. „Kui veel mõni aasta tagasi oli meie põldudel nuhtluseks tuulekaer või rukki-kastehein, siis täna tuleb nentida, et nii Lätis kui Leedus on suurimaks probleemiks erinevad lusted,“ ütles Augulis.
Küsimusele, miks see nii on, vastas Augulis, et üheks esmaseks probleemiks, miks kõrrelised umbrohud levima on hakanud, on see, et meie põldudel kasutatakse järjest enam minimeeritud mullaharimist. „Ka põldudele külvataval seemnel on oma roll – seemnevahetusel naaberriikidega võib juhtuda, et ostetud seemnematerjaliga koos tulevad kaasa ka umbrohud. Samuti on oluline põllutehnika hügieen, järjest enam ostetakse ju koristusteenust sisse ja me ei tea, millisel põllul see kombain eelnevalt tööd tegi ja kui korralikult masin enne meie põllule tulekut puhastati,“ rääkis Augulis.
Krišjānis Augulis selgitas, et paljugi saab kõrreliste umbrohtude vähendamiseks ära teha viljavaheldusega. „See peab olema mitmekesine, mitte vaid intensiivselt teraviljale keskenduv. Kasvatage kindlasti ka liblikõielisi ja rapsi, nende agrotehnikas on erinevad mullaharimisviisid ja taimekaitse,“ selgitas ta.
Augulis nentis, et üheks põhjuseks kõrreliste umbrohtude levikul on ka varajane külv. „Siin me midagi muuta ei saa, kahjuks majandame piirkonnas, kus ajaaken tööde teostamiseks on liiga väike ja me ei jõua kasutada üldhävitavaid herbitsiide. Lisaks on sügised läinud oluliselt pikemaks ja seetõttu on ka umbrohtumus suurem,“ nentis Augulis.
>>Loe täispikka artiklit SIIT.
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles