Maaelu Teadmuskeskuse (METK) seemnekontrolli labori järjekordne ISTA akrediteering kinnitab, et Eesti seemned vastavad maailma kõige nõudlikumatele kvaliteedistandarditele. Tunnustus avab uksi nii Euroopa kui ka kaugemate turgude põllumeestele.
„ISTA akrediteering pole lihtsalt auasi, vaid hädavajalik, et tagada seemnete usaldusväärsus ja võrreldavus üle maailma,“
ütleb METKi seemnekontrolli valdkonna juhataja Kristina Soon. Laborite taseme hindamises osaleb igal aastal üle 150 asutuse ning METKi labor on alati silma paistnud oma täpsete tulemuste ja kõrge professionaalsusega.
Kui ISTA akrediteering loob võimalused rahvusvahelisele turule pääsuks, siis Eesti seemnekasvatajad teevad omalt poolt kõik, et säilitada puhtuse, idanevuse ja kvaliteedi kõrged standardid.
Puhtus ja ühtlus: edu valem seemnekasvatuses
„ISTA akrediteering on oluline just kvaliteedistandardi ühtlustamiseks,“ sõnab Marge Ajaots, Rannu Seemne OÜ juhatuse liige. „See annab kindluse, et seemne kvaliteeti käsitletakse ühesuguste kriteeriumite järgi, sõltumata sellest, kuhu seeme läheb – Eesti turule või välismaale.“
Marge Ajaotsa hinnangul on seemnekasvatuse edukuse aluseks puhtus. „Kõige tähtsamad märksõnad meie sektoris on puhtus, puhtus ja veel kord puhtus,“ kordab Ajaots. See hõlmab kõike alates põllu valikust ja selle seisukorra jälgimisest kuni masinate ja ladude korrektsuse tagamiseni.
Kuigi rahvusvaheline seemnekaubandus pole Rannu Seemne OÜ otsene fookus, võimaldab ISTA sertifikaat nende partneritel müüa seemneid globaalsetel turgudel. „Meie eesmärk on kasvatada kvaliteetset seemet ja jätta müügiprotsess sortide omanike kanda. ISTA akrediteeringuga laborite olemasolu annab meile kindluse, et seemnekasvatus ja sertifitseerimine vastavad parimatele standarditele,“ lisab Ajaots.
Idanevus ja ilm: seemnekasvatuse igapäevane võitlus
Eesti seemnekasvatus seisab silmitsi mitmete väljakutsetega, mille seas on idanevuse tagamine üks kõige olulisemaid. „Idanevus on võtmetegur sertifitseerimisel,“ rõhutab Ajaots.
Teraviljade puhul peab idanevus olema vähemalt 85%, kuid see ei ole alati lihtsalt saavutatav. „Näiteks teraviljade puhul on kogemuse põhjal võimalik aimata, kas idanevus vastab nõuetele – vihma kätte jäänud teraviljasaak või muud keerulised olud võivad seda vähendada. Herneste puhul on olukord aga keerulisem, sest seal ei pruugi isegi parima pingutuse korral idanevuse taset alati saavutada,“ märgib Ajaots.
Lisaks idanevusele toob seemnekasvatuse sektorile väljakutseid ka järjest keerulisemad ilmastikutingimused. „Viimastel aastatel on kevadeti olnud pikad kuivad perioodid, mis võivad seemnete saagikust ja kvaliteeti tugevalt mõjutada,“ räägib Ajaots. Pikemad kuivaperioodid ja nende vaheldumine ootamatute sademetega nõuavad seemnekasvatajatelt pidevat tähelepanu ja kohanemisvõimet. Tema sõnul mõjutavad need muutlikud tingimused eriti herneste kasvatamist, kus idanevuse saavutamine sõltub suuresti aasta ilmast ja saagikoristuse tingimustest.
Kohanemine muutuva keskkonnaga ja seemnekasvatuse traditsiooniliste väärtuste hoidmine on Ajaotsa sõnul seemnekasvatajate igapäevane ülesanne. „Meie jaoks on oluline keskenduda sellele, et iga seemnepartii vastaks kvaliteedinõuetele – olgu see mõeldud kohalikule turule või kaugemale,“ võtab ta kokku. Seemnekasvatus on delikaatne tasakaaluakt, kus tähelepanu detailidele ja aastatepikkune kogemus mängivad olulist rolli.
Uued sordid, kiire rotatsioon: seemnekasvatajate tulevikutrendid
Järgmise viie kuni kümne aasta jooksul võib seemnekasvatuses oodata mitmeid trende. „Me näeme, et kohalike sortide osakaal väheneb,“ nendib Ajaots. „Rahvusvahelised aretusfirmad toovad pidevalt turule uusi sorte, mida põllumehed eelistavad suuremal hulgal kasutada.“ Kohalike sortide asendumine välismaistega tuleneb osaliselt sortide kiirest rotatsioonist. „Kui varem kasutasid põllumehed ühte sorti pikema aja vältel, siis nüüd tuleb pidevalt uusi sorte, mis on teatud omaduste poolest paremad või sobivamad,“ selgitab Ajaots.
Samuti tõi Ajaots esile, et Eesti seemnekasvatajad ei otsusta sageli ise, kuhu nende seemned jõuavad. „Meie oleme seemne kasvatajad, kuid sortide omanikud või esindajad vastutavad seemne müügi ja turustamise eest. Meie tööks on tagada, et seeme oleks kvaliteetne,“ rõhutas ta. See tähendab, et kohalik turg sõltub suurel määral rahvusvahelistest trendidest ja turujõududest.
Kuigi tehnoloogia areneb kiiresti, ei muutu seemnekasvatusprotsessi tuum. „Seemnest kasvab ikka taim – see protsess ei muutu,“ sõnab Ajaots. Samas mängivad innovatsioonid, nagu droonid ja uued aretusmeetodid, olulist rolli täppisviljeluse ja tõhususe parandamisel. „Uued meetodid võimaldavad sordiaretuse tsüklit kiirendada ja kohandada seemneid paremini muutuvatele keskkonnatingimustele,“ lisab ta.
Uuenduslikud lähenemised, nagu näiteks kliimamuutustele vastupidavamate sortide aretamine, saavad üha olulisemaks, sest viimaste aastate põuaperioodid on avaldanud tugevat mõju saagikusele. „Näiteks on vaja sorte, mis suudavad toime tulla pikemate kuivade perioodidega, mis kevadeti üha sagedamini ette tulevad,“ rõhutas Ajaots.
Ajaots lisas ka, et seemnekasvatajad peavad leidma tasakaalu traditsioonide ja innovatsiooni vahel. „Me ei saa lasta regulatsioonidel või nõuetel muutuda nii keeruliseks, et sektor jääks ellujäämisega hätta. Samal ajal tuleb kohaneda uute tehnoloogiatega ja jälgida, kuidas maailm meie ümber muutub,“ võttis ta kokku.
Eesti seemnekasvatuse sektor on keeruline, kuid täis võimalusi. ISTA akrediteering ja METKi seemnekontrolli labor on tema sõnul tugevad vundamendid, millele ehitada nii kohalikke kui ka rahvusvahelisi edulugusid. „Meie eesmärk on kasvatada kvaliteetset seemet, mis vastab kõrgeimatele standarditele – olenemata sellest, kuhu seeme lõpuks jõuab,“ võtab Ajaots kokku. |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles