|
Toiduliit asub ekspertidest hindamiskomisjoni abil taas välja selgitama parimaid Eestis toodetud toiduaineid. Tootjad saavad konkursile Eesti Parim Toiduaine 2025 kandidaate üles seada 23. veebruarini, võitjad selguvad 23. aprillil.
Toidutööstuse ja -huviliste seas hinnatud konkurss toimub tänavu juba 31. korda. „Olgu ajad millised tahes, toit jääb inimeste põhivajaduseks. Pika ajalooga konkurss on aidanud aastakümneid tõsta esile tooteid, mis muudavad meie toidulaua maitsvaks, tervislikuks ja jätkusuutlikuks. Sellist traditsiooni tuleb kindlasti jätkata,“ märkis Toiduliidu juht Sirje Potisepp.
Potisepa sõnul on toidusektor kannatanud pikka aega pideva sisendkulude kasvu, maksutõusude ja administratiivtööd lisavate regulatsioonide tõttu, kuid väljakutsetele südikalt vastu pidanud.
|
 |
„Tootjad on panustanud toodete tervislikumaks muutmisesse, näiteks vähendades soola ja suhkru sisaldust. Oluline on aga silmas pidada, et edukalt saab müüa ainult toodet, mida tarbijad osta soovivad. Kui tervise seisukohalt igati tasakaalustatud toodet ei osteta, läheb see poelettidelt lihtsalt välja. Seetõttu on kriitiline roll tarbijate teadlikkuse tõstmisel. Julgustan kõiki tutvuma Tervise Arengu Instituudi taldrikureegliga,“ sõnas Potisepp.
Toiduliidu juht avaldas lootust, et vaatamata suurele kulukokkuhoiu survele on tootearendus jätkuvalt aktiivne ja konkursile esitatakse põnevaid tooteid. „Kuigi uute ideedega üllatamine muutub iga aastaga keerulisemaks, on meie tootjad alati suutnud tulla välja ainulaadsete toodetega, mis ühendavad traditsioonid ja innovatsiooni,“ kinnitas Sirje Potisepp. Ta jätkas, et lisaks tunnustusele hea töö eest peaks tootjaid motiveerima ka pragmaatilisemad põhjused – nimelt saadab võidutooteid sageli kordades kasvanud müügiedu.
Tänavuse konkursi tingimustesse on sisse viidud ka muudatusi: näiteks on nõutud, et toode oleks pakendatud müügipakendisse. „Hindame komisjonis ka toote pakendit ja hea meel on näha, et tootjad panustavad järjest säästlikumate ja keskkonnasõbralikumate lahenduste väljamõtlemisele. Samuti on pakendil kirjas toote peamised toiteväärtused,“ selgitas Potisepp.
Teise muudatusena jäävad hindamiselt välja toorained, mis eeldavad suurt valmistaja enda panust – näiteks maitsestamata liha, hakkliha, juuretisega leivaküpsetuskomplektid, tordipulber jmt, kus lõpptulemust mõjutab palju toiduvalmistaja enda käekiri. „Selliste toorainete puhul hindaks komisjon vaid üht valmistusviisi, mis aga ei tundu piisav, et võtta tarbija ees vastutus,“ lisas Sirje Potisepp.
Konkursi kolmekümneaastase ajaloo jooksul on kokku erinevates kategooriates välja antud üle 400 Eesti Parima Toiduaine märgise. Tooteid hindab teadusasutuste, ministeeriumide, järelevalveasutuste, kaubanduse esindajatest ja teistest toiduvaldkonna ekspertidest koosnev hindamiskomisjon.
Alanud konkursile saavad toiduainetööstused esitada uusi Eestis toodetud tooteid, mis on turule tulnud 2024. aasta jooksul. Kandideerimine on avatud 23. veebruarini, lisainfot leiab Toiduliidu veebilehelt. Eesti Parima Toiduaine tänavuse konkursi võitjad kuulutatakse välja Toiduainetööstuse Aastakonverentsil 23. aprillil. |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles