Kutseliste mesinike ja hobimesinike ühine vastus TAI toitumissoovitustele. Miks mesi tõesti väärib toidupüramiidi tippu tõstmist ja kuidas teadlased mee väärtusi selgitanud on?
Tekst: Mario Kalvet, kutseline mesinik, Eesti Kutseliste Mesinike Ühingu esimees, ja Krista Kivisalu, hobimesinik, Eesti Mesinike Liidu kommunikatsioonijuht
Tervise Arengu Instituut (TAI) on esitanud mee kohta vasturääkivaid sõnumeid. Ühes artiklis tuuakse välja, et mesi kuulub „vabade suhkrute“ hulka ja selle tarbimist tuleks piirata. Samas kinnitab TAI oma lehel toitumine.ee, et mesi kuulub looduslike ja parimate süsivesikute allikate hulka koos puuviljade, marjade ja mahladega.
Kui mesi kuulub looduslike kasulike süsivesikute allikate hulka, siis miks käsitletakse seda samal ajal kui valge, rafineeritud suhkruga võrdset? Kas tegemist on teadmatusest tuleneva segadusega või valikulise tõlgendusega, mis ei võta arvesse teaduslikke tõendeid mee tervislikkuse kohta?
Me ei ole nõus viimaste toidusoovituste jaotusega, milles mesi on pandud ühte rühma maiustuste, snäkkide ja valge suhkruga ning sildistatud rühmanimega „organismile ebavajalikud toidud“. Samuti oleme märganud mõningaid kohti TAI inimeste sõnavõttudes, mis näivad viitavat teadmatusele. See on ka arusaadav – mesi on keerulise koostisega toiduaine, mille omadusi ka teadlased alles avastavad, et kinnitada meesööjate aastatuhandete pikkusi kogemusi.
Meie, mesinikud, nimetame mett väärtuslikuks toiduaineks. Siin on osa põhjustest, miks.
Mis on mesi ja millest see koosneb?
Mesi on looduslik magusaine, mida mesilased toodavad peamiselt õite nektarist või taimede eritisest. Mesi sisaldab mitmeid kasulikke ühendeid ja toitaineid, mis annavad sellele unikaalsed omadused.
Mee koostis:
- Suhkrud: umbes 80%
- Fruktoos: 38%
- Glükoos: 31%
- Sahharoos ja muud suhkrud: 11%
- Vesi: umbes 17%
- Muud komponendid (ensüümid, aminohapped, orgaanilised happed, vitamiinid ja mineraalid): u 3%
Mesi sisaldab väikestes kogustes mitmeid vitamiine ja mineraale, sealhulgas B-grupi vitamiine (B1, B2, B3, B5, B6), C-vitamiini, kaltsiumi, magneesiumi, kaaliumi, rauda ja tsinki. Lisaks on mees antioksüdandid, flavonoidid ja fenoolsed ühendid, mis annavad osa tervisele kasulikest omadustest.
Kas 3% kasulikke aineid on piisav?
TAI väidab, et mee vitamiinide ja mineraalainete sisaldus on „peaaegu nullilähedane“ ning seetõttu ei ole mee tarbimisel suurt toiteväärtust. Kuid kas väikese koguse bioaktiivsete ühendite olemasolu toidus või ravimis tähendab, et see pole oluline? Meditsiin ja toiduteadus kinnitavad vastupidist – väike kogus ei tähenda vähest tähtsust!
I Meditsiinis ja farmakoloogias on mitmeid näiteid, kus vaid mikrogrammide või mõne protsendi ulatuses esinev toimeaine omab tugevat mõju. Näiteks
- Adrenaliin (epinefriin) – vaid 0,01% lahus suudab päästa inimese elu anafülaktilise šoki korral.
- Insuliin – inimese organism vajab veresuhkru reguleerimiseks imeväikest kogust insuliini, kuid selle puudus võib olla eluohtlik.
II Toiduteaduses ja maitseainetes mängivad väikesed kogused olulist rolli:
Jood soolas – vaid 0,01% aitab ära hoida kilpnäärmehaigusi.
Kapsaitsiin tšillis – kogus võib olla alla 0,01%, kuid see annab toidule tugeva teravuse ja omab isegi meditsiinilist kasutust valuvaigistina.
Loe täispikka artiklit edasi SIIN>>
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles