Siseriikliku koostööprojekt “Koosloomisest koostööni” raames toimunud seminaril käsitleti kogukondade rolli kohaliku elu edendamisel ning tugevate partnerluste loomist omavalitsustega. Sündmus tõi kokku eksperdid, kogukonna eestvedajad ja rahvusvahelised koostööpartnerid, et jagada kogemusi ja arutada, kuidas kogukonnad saavad areneda arukalt ja jätkusuutlikult.
Kogukondade olemus ja arengudünaamika
Tartu Ülikooli kogukondade arendamise ja sotsiaalse heaolu magistriõppe programmijuht Merle Linno rõhutas, et kogukond ei põhine ainult geograafilisel asukohal, vaid ka usaldusel ja vastastikustel suhetel. Kogukonnad on pidevas muutumises ning nende areng sõltub inimeste koostööst ja avatust konfliktidele. Eesti kontekstis tõi ta esile paradoksi – kuigi eestlasi peetakse individualistideks, toimivad paljud kogukonnad kollektivistlikult, toetudes ühisele eestvedamisele.
Praktilised kogukonnakogemused
Navi küla eestvedaja Mai Timmi jagas oma küla kogemust, tuues esile mitmekesiseid algatusi – alates meeste klubist kuni kogukonnapõhise lastehoiuni. Ta rõhutas, et edukas kogukondlik koostöö nõuab paindlikkust, tugevat partnerlust omavalitsusega ning elanike aktiivset panust. Hea näitena tõi ta välja spordiväljaku renoveerimise, kus kogukond ja omavalitsus tegutsesid koos parima lahenduse nimel.
Moldova ja Läti kogemus arukate külade arendamisel
Seminaril tutvustatud Moldova arukate külade algatus põhineb LEADER-lähenemisel ning keskendub kogukondade vastupanuvõime suurendamisele, taastuvenergia kasutamisele ja digilahenduste arendamisele. Moldova aruka küla algatus sündis EU4Moldova projekti toel, mida rakendas Solidarity Fund Poland in Moldova. Projekti raames välja valitud pilootkülad said toetust päikeseparkide ja infrastruktuuriprojektide jaoks, et muuta piirkonnad kestlikumaks ja energiasäästlikumaks.
Pildil: Inspiratsiooniseminaril osalesid Moldova arukate külade projekti pilootkülade esindajad. Moldovlasi toetas arukate külade projekti elluviimisel Kristiina Tammets Tartumaa Arendusseltsist (pildid vasakult teine).
Läti LEADER tegevusrühma "Juras Zeme" juhatuse liige ja PREPARE võrgustiku president Āris Ādlers rõhutas, et arukas kogukond ei tähenda ainult tehnoloogia kasutamist, vaid eelkõige tugevaid sotsiaalseid sidemeid ja koostööd. Tema sõnul peaks kogukond seadme esikohale oma vajadused ja otsima nutikaid lahendusi, mis toetavad kohalikke inimesi.
Rahastusvõimalused ja projektijuhtimise väljakutsed
Konsultatsioonifirma Gravitas Consult partner Sille Talvet andis ülevaate erinevatest rahastusallikatest, rõhutades, et projektide edukus sõltub hästi määratletud eesmärkidest ja varajasest koostööst partneritega. Ta tutvustas nii siseriiklikke (KÜSK, KIK, Kultuurkapital) kui ka rahvusvahelisi (Erasmus+, Interreg, Loov Euroopa) rahastusvõimalusi, mis aitavad kogukondadel ellu viia olulisi algatusi.
Kogukondade mõju heaolule ja motivatsioonile
Hariduspsühholoog Grethe Arro käsitles kogukondliku kuuluvuse ja inimese heaolu seoseid. Ta rõhutas, et pikaajaline õnnelikkus ei tulene ainult materiaalsest edust, vaid tugevast sotsiaalsest võrgustikust ja tähendusrikkast panusest ühiskonda. Kogukondade tugevdamine aitab luua paremat elukvaliteeti ja vaimset tasakaalu.
Pildil: Seminari paneeldiskussioon „Kogukondade roll ja partnerlus KOViga: kuidas me üksteist paremini mõistame ja kuidas jõuda päris partnerluseni?“. Fotol (vasakult-paremale) on Kadri Kangro, Kadri Pau, Raul Kudre ja Kristiina Tammets.
Kokkuvõttes
Seminar kinnitas, et edukad ja jätkusuutlikud kogukonnad põhinevad tugevatel suhetel, koostööl ja selgel visioonil. Arukate külade ja partnerluste loomisel ei piisa ainult tehnoloogilistest uuendustest – vaja on ka sotsiaalset kapitali ja avatust uutele ideedele. Seminar andis osalejatele inspiratsiooni ja praktilisi tööriistu, et viia ellu uuenduslikke kogukonnapõhiseid lahendusi.
Tugevad kogukonnad ja inspireerivad partnerlused on võimalikud siis, kui inimesed tegutsevad koos, jagavad vastutust ja loovad ühiseid väärtusi. Seminari arutelud ja kogemused näitasid, et koostöös peitub jõud ning tulevikku vaatavad kogukonnad saavad kasutada nii kohalikke kui ka rahvusvahelisi võimalusi oma arengu toetamiseks.
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles