Ida-Virumaale Sillamäe tööstusparki on rajamisel kahe jalgpalliväljaku suurune tööstusala, kus hakkavad tööle tehased, mis sorteerivad ja kasutavad ära kõik Eestis tekkivad rõiva- ja tekstiilijäätmed. Väärtuslikumat osa saab taaskasutada tekstiilikiuna, väheväärtuslikumast toota nii Eestis kui ka eksporditurgudel konkurentsivõimelisi ehitusmaterjale. Investeeringu suurus on ligikaudu 100 miljonit eurot, EIS toetab projekti Õiglase Ülemineku Fondi vahenditest 39 miljoni euroga.
Taristuminister Vladimir Sveti sõnul on selline investeering väga oodatud, sest kõigis omavalitsustes peab nüüd olema korraldatud tekstiilijäätmete eraldi kogumine. „Tekstiilijäätmed on üks raskemini töödeldavaid jäätmeliike ning kogu Euroopa otsib praegu lahendusi, et neid suurtes kogustes väärindada. Saame olla uhked, et meie kohalikud ettevõtjad võtsid selle vastutusrikka väljakutse vastu ning toetavad seeläbi jäätmereformi eesmärke. Ühtlasi loob see Ida-Virumaale hulga vajalikke töökohti.“
Tekstiilijäätmete väärindamisega plaanivad tegelema hakata kolm ettevõtet, tegutsedes tervikliku tootmisahela põhimõttel, kus ühe tehase toodang on järgmisele tooraineks. Kõigi ettevõtete üheks osanikuks on läbi Greenful Holding B.V. Eesti ettevõte Greenful Group OÜ, mis on teadus- ja arendustöö tulemusel välja töötanud maailmas ainulaadsed Greenfuli ehitusplaadid.
Tekstiili Taaskasutus OÜ eesmärk on rajada Balti- ja Põhjamaade regiooni suurim tekstiiljäätmete kogumise, sorteerimise ja purustamise keskus. Sorteerimisprotsessis suunatakse väärtuslikumad materjalid taaskasutusse, madalama kvaliteediga ja suure sünteetiliste kiudude sisaldusega osa aga Greenful Sillamäe OÜ tootmisse.
„Eestis tekib aastas ligikaudu 20 000 tonni tekstiilijäätmeid, mille Tekstiili Taaskasutuse OÜ kogu ulatuses sorteerib. Lisaks imporditakse tekstiilijäätmeid lähiriikidest, keskuse maksimaalne aastane käitlusmaht on 70 000 tonni. Umbes pool sorteeritud tekstiilist tarnitakse purustatuna Greenful Sillamäe OÜ-le, pool müüakse tekstiilikiuna taaskasutuseks nii Eestisse kui välismaale,“ ütles Tekstiili Taaskasutuse OÜ juhatuse liige Kalle Grents.
Greenful Sillamäe OÜ plaanib Tekstiili Taaskasutuse OÜ kõige madalama kvaliteediga tekstiili sortimisjäägist valmistada ehitusplaate. Lisaks 3–5 mm läbimõõduga tekstiiljäätmekiududele kasutatakse plaadi toormaterjalina polüpropüleenist plastijäätmete graanuleid. Plaadi koostises on ligikaudu 50% tekstiilijäätmekiude, 35% jäätmeplasti ja 15% lisaaineid.
Plaadi tootmiseks vajalikke granuleeritud plastjäätmeid hakkavad tarnima rahvusvahelised ettevõtted, nagu Veolia Environment ja LyondellBasell Industries.
Greenful Sillamäe OÜ juhatuse liige Markus Hääle sõnul müüb ettevõte oma toodangust kuuendiku Greenful SIP OÜ-le, kus ehitusplaadid leiavad kasutust SIP-paneelide tootmises. „See koostöö järgib ringmajanduse põhimõtteid ja suurendab kohaliku tootmise sünergiat. Ülejäänud toodangu müüb ettevõte äriklientidele nii Eestis kui ka rahvusvahelisel turul,“ lisas Hääl.
Greenful SIP OÜ soovib omakorda saadud plaatidest asuda tootma nn võileiva tüüpi ehituspaneele, kus keskel on soojustusvaht ning kahel pool tekstiilist ja taaskasutatud plastist valmistatud plaat. Kui esialgu on plaanis kasutada PUR-vahtu, siis väljaarendamisel on tselluloosipõhine rohevaht selle asendamiseks. Ehituspaneelid sobivad viimastel aastatel väga levinud moodulmajade ehituseks ja neid saab kasutada mitut moodi: kandeseinana, välisfassaadil, sisepaneelina.
Lisaks kohalikul ehitusturul kasutamisele näeb Greenful SIP OÜ oma Eesti tootmisüksuses valmistatud paneelide peamiste eksporditurgudena Balti riike ja Põhjamaid, mis on geograafiliselt lähedal, kus kliima nõuab kõrge kvaliteediga soojustusmaterjale ja ka ringmajanduslahendused on kõrges hinnas.
„Greenful SIP OÜ on sõlminud eelkokkuleppeid oma toodangu müümiseks nii Eestis kui ka välisriikides. Suuresti taaskasutatud materjalidest toodetud SIP-paneele soovivad osta jätkusuutlikku ehitust väärtustavad ettevõtted,“ ütles Greenful SIP OÜ juhatuse liige Tõnu Puidak.
EISi juhatuse liikme Sigrid Harjo sõnul on tegu erakordse projektiga, kus saavad kokku kõige uuenduslikumad tehnoloogilised lahendused ja äriline mõõde koos nutika tootmisahelaga. „Peale selle, et projekt toetab piirkondlikku arengut, on ettevõtmine uuenduslik rahvusvahelisel tasemel. Väikese riigina oleme tuntust võitnud digiteemade eestvedajana, jäätmeid mitmel moel väärindava tootmisega Ida-Virumaal jõuame eestvedajate sekka ka ringmajanduses.“
Õiglase Ülemineku Fondi toetus iga ettevõtte kohta on 13 miljonit ehk kokku 39 miljonit eurot, investeeringu maht tervikuna ligikaudu 100 miljonit eurot.
Kui kõik läheb plaanipäraselt, alustavad tehased tootmist 2026. aasta lõpus. Kolm tehast võtavad kava kohaselt enda alla ligikaudu 1,5 hektarit ja hakkavad tööd andma kokku umbes 150 inimesele.
Õiglase Ülemineku Fond (ÕUF) on Euroopa Liidu rahastusmehhanism, mille eesmärgiks on toetada majandust, inimesi ja keskkonda nendes piirkondades, mida ootavad ees olulised sotsiaalmajanduslikud väljakutsed seoses kliimaneutraalsuse saavutamisega. Eesti puhul on fondi vahendid suunatud Ida-Virumaale. |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles