Veebruari alguses kogunesid Maaelu Teadmuskeskuse Saku laborikeskusesse taimepatoloogia tippspetsialistid üle Euroopa. Toimus Euroopa ja Vahemeremaade Taimekaitseorganisatsiooni (EPPO) 11. viroloogia ja fütoplasmoloogia diagnostika paneel.
Spetsialistid arutasid diagnostilisi protokolle, mida EPPO liikmesriigid saaksid kasutada taimekahjustajate määramiseks ning mis toetaksid rahvusvahelist kaubandust. Kõik taimne materjal – toit, seemned, taimed, viljad, puit, kaubaalused jms – peab vastama kehtivatele nõuetele, et ennetada ohtlike taimekahjustajate levikut.
Seekord keskenduti viirusprotokollidele, mis on seotud tomatite, paprikate ja viinamarjadega. Kui vastavad standardid on lõplikult valmis, suunatakse need nõukogule kinnitamiseks.
Paneeli arutelusid modereeris EPPO peadirektor, kelleks on alates 1. jaanuarist 2025 eestlane Olga Tikka.
EPPO roll ja tulevikuvisioon
Euroopa ja Vahemeremaade taimekaitseorganisatsioon on piirkondlik valitsustevaheline organisatsioon, mis loodi 18. aprillil 1951. aastal. Tikka sõnul on organisatsiooni eesmärk jätkata ja arendada rahvusvahelist koostööd, võitlemaks taime- ja taimesaaduste kahjustajate vastu ning tõkestada nende piiriülest levikut läbi rahvusvaheliselt ühtlustatud fütosanitaar- ja taimekaitsemeetmete ning rahvusvaheliste standardite.
Tikkal on selles valdkonnas pikaajaline kogemus. Ta alustas Taimetoodangu Inspektsioonis ning tema töökogemus hõlmab peamiselt seadusandlust, järelevalvet ja rahvusvahelisi suhteid. EPPO peadirektorina vastutab ta mitmesuguste taimetervise valdkonna ja organisatsiooni arendamisega seotud teemade eest.
Ühe olulisema eesmärgina soovib ta EPPO töösse tuua rohkem digilahendusi, mis muudaksid organisatsiooni toimimise sujuvamaks ja kaasaegsemaks. Eestis on elektrooniline asjaajamine heal tasemel ja meie riigi kogemus oleks kasulik ka EPPOle. Samuti peab ta oluliseks liikmesriikide suuremat kaasamist, et EPPO liikmed saaksid rohkem kasu organisatsiooni poolt pakutavatest teadmistest, kogemustest ja materjalidest nagu kahjustajate andmebaasid, teaduslikud artiklid, standardid ja muu.
EPPO kasu Eestile
Eesti jaoks tähendab peadirektori ametikoht EPPOs suuremat võimalust kasutada organisatsiooni tööriistu taimetervise järelevalve tõhustamiseks. Lisaks loodab Tikka kaasata rohkem Eesti eksperte, et nad saaksid rahvusvahelisel tasandil oma teadmisi ja kogemusi jagada.
Tema hinnangul on Eestil palju pakkuda ning ka teistelt liikmesriikidelt on võimalik õppida. Ta tõi esile, et Euroopa Liiduga liitumisel on Eestil tehtud põhjalik töö taimetervise järelevalve tõhustamiseks, mis on heaks eeskujuks teistele riikidele.
Taimekahjustajate ohud ja võimalikud riskid
Kliimamuutused ja muutused kaubavoogudes suurendavad alati taimekahjustajate leviku riski. Näiteks võib viinamarjakasvatuse laienemine kaasa tuua uusi haigusi. Eestis on praegu tähelepanu all põldude ja metsade kaitse ning silma hoitakse peal saaresalehundlase levikul naberriikides.
EPPO pakub liikmesriikidele platvormi, kus jagada kogemusi ja teadmisi sarnaste probleemidega võitlemiseks. Veebruari teisel nädalal toimus Madalmaades kohtumine, kus keskenduti kartuli ja teiste juurviljakultuuride taimekahjustajatega seotud riskidele. Näitena tõi Tikka esile eksootilisemad mugulad, mida regiooni tuuakse (bataat, ulluco, oca jt), mille võimalikud ohud vajavad samuti hindamist.
Kasu põllumajandustootjatele
EPPO tegevus mõjutab otseselt ka põllumehi, kuna tänu rahvusvahelistele kokkulepetele ja tõhusale järelevalvele on võimalik ennetada ohtlike taimekahjustajate levikut. See tähendab, et põllumajandustootjad saavad oma taimi ja toodangut kaitsta ning rahvusvahelisel turul kaubelda kindlustundega.
EPPO koostab standardid, mille kasutuselevõtu otsustab iga liikmesriik ise. Samas viitab EL seadusandlus sageli just EPPO standarditele, mis peavad olema teaduslikult põhjendatud ja korrektsed. EPPO toetab oma 52 liikmesriigi valitsusi, tagades neile vajaliku teabe taimetervise säilitamiseks ja kahjurite ennetamiseks.
Järgmised kohtumised
Maaelu Teadmuskeskus võõrustab taas EPPO liikmesriikide laborite juhatajaid ja diagnostika eksperte 3.–7. märtsil.
Olga Tikkat intervjueeris:
Käroliin Andrejeva
turundus-ja kommunikatsioonispetsialist |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles