Euroopa Parlament ja nõukogu on saavutanud esialgse kokkuleppe jäätmete raamdirektiivi muutmiseks. Muudatused hoogustavad ringmajandust ELis eelkõige innovatsiooni ning kestlikumate tööstus- ja tarbimistavade kaudu. See aitab vähendada tekstiili- ja toidujäätmeid ning tugevdada samal ajal ELi konkurentsivõimet. Muudetud direktiivis nähakse ette ühised reeglid, mis suurendavad kestlikkust ettevõtjate ja tarbijate jaoks ning ühtlustavad kasutatud tekstiili ja tekstiilijäätmete ühtset turgu.
Toidujäätmed
Kokkulepe käsitleb ka toidu raiskamist tootmis- ja tarneahelates, sealhulgas kodumajapidamistes. Direktiiv aitab vähendada 2030. aastaks toidujäätmeid inimese kohta poole võrra ning piirata toidukadu tootmis- ja tarneahelates. Selleks peavad liikmesriigid vähendama 2030. aastaks toidu raiskamist töötlevas tööstuses ja tootmises 10% võrra. Samuti peaksid nad vähendama toidu raiskamist jaemüügis ja tarbimises 30% (inimese kohta), mis hõlmab ka restorane, toitlustusteenuseid ja kodumajapidamisi.
Tekstiilijäätmed
Muudetud raamdirektiivi alusel peab iga liikmesriik kehtestama tekstiilitoodete ja jalatsite jaoks oma laiendatud tootjavastutuse süsteemi. Sellega aitavad tekstiilitootjad kaasa kasutatud tekstiilitoodete ja -jäätmete käitlemisele. Kuna tootjad vastutavad müüdavate toodete eest nende kasutusea lõpul, innustab see neid kavandama kauem vastupidavamaid tekstiiltooteid, mida on lihtsam korduskasutada, parandada ja ringlusse võtta. See soodustab ka investeeringuid jäätmete liigiti kogumisse, sortimisse, korduskasutamisse ja ringlussevõttu. Kõik see toetab omakorda tekstiilitoodete ringmajanduse loomist. Uued reeglid peaksid vähendama ka tekstiilijäätmete ebaseaduslikku eksporti. Direktiiv määratleb selgelt, mis on jäätmed ja mis on korduskasutatav tekstiil, ning nõuab kasutatud tekstiili sortimist enne eksportimist. Lisatud on uus nõue, mis tagab, et tekstiilijäätmeid eksporditakse vaid juhul, kui neid on võimalik käidelda keskkonnasäästlikul viisil.
Euroopa Parlament ja nõukogu peavad nüüd muudetud direktiivi ametlikult vastu võtma. Direktiiv jõustub 20 päeva pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Seejärel peavad liikmesriigid selle oma riigi õigusesse üle võtma 20 kuu jooksul alates jõustumisest.
Taust
2020. aastal tekkis ELis 6,95 miljonit tonni tekstiilijäätmeid ehk 16 kg elaniku kohta. Sellest koguti eraldi ainult 1,95 miljonit tonni. Toidujäätmeid tekib ELis praegu igal aastal üle 59 miljoni tonni, mis tekitab kogu toiduahela kohta 252 miljonit tonni CO2-heidet. Umbes 10% meie igapäevasest toidust läheb raisku. Majanduslikust seisukohast kaob toidu raiskamise tõttu turult hinnanguliselt 132 miljardit eurot aastas. Selle sees on toidukäitlejate jaoks kaotatud ressursid ja kodumajapidamiste tarbetud kulutused. Lisaks on toidujäätmete kogumise ja käitlemise kulud hinnanguliselt 9,3 miljardit eurot.
Lisateave
Täismahus pressiteade
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles