Täna avaldatud EEA (European Environment Agency) ülevaade nendib, et metaaniheite kontrollimiseks ja vähendamiseks kogu Euroopas ja globaalselt on vaja rohkem meetmeid. Metaan on suure kasvuhooneefekti tekitava mõjuga gaas, mis võimendab kliimamuutusi. Lisaks on see ka üks peamisi maapinnalähedase osoonireostuse põhjustajaid, halvendades õhukvaliteeti ja kahjustades inimeste tervist, ökosüsteeme ning põllumajandustoodangut.
Foto: Liina Laurikainen- Päri
Täna avaldatud EEA (European Environment Agency) ülevaade nendib, et metaaniheite kontrollimiseks ja vähendamiseks kogu Euroopas ja globaalselt on vaja rohkem meetmeid. Metaan on suure kasvuhooneefekti tekitava mõjuga gaas, mis võimendab kliimamuutusi. Lisaks on see ka üks peamisi maapinnalähedase osoonireostuse põhjustajaid, halvendades õhukvaliteeti ja kahjustades inimeste tervist, ökosüsteeme ning põllumajandustoodangut.
Kuigi Euroopa Liidus (EL) on metaaniheide vähenemas, moodustavad see siiski 12% Euroopa kasvuhoonegaaside koguheitest, märgitakse EEA ülevaates „Metaan, kliimamuutused ja õhukvaliteet Euroopas“. Ülevaade sisaldab värskeid andmeid metaaniheite ja selle mõjude kohta meie kliimale, keskkonnale ja inimeste tervisele. Selle eesmärk on toetada tulevasi EL-i poliitikameetmeid heite kontrollimiseks ja vähendamiseks nii riiklikul, EL-i kui ka rahvusvahelisel tasandil.
Metaan (CH₄) võib pärineda nii inimtekkelistest kui ka looduslikest allikatest. Põllumajandus, jäätmekäitlus ja energeetikasektor on suurimad inimtekkeliste heidete allikad, moodustades hinnanguliselt 60% ülemaailmsest heitest. Peamine looduslik allikas on märgalad.
Kuigi metaaniheited Euroopas vähenevad, on ülemaailmne heide ja selle panus globaalsesse soojenemisse suurenemas. Metaan on eelühend maapinnalähedase osooni (O₃) tekkeks, millel on negatiivne mõju õhukvaliteedile, tervisele ja ökosüsteemidele.
Euroopas on umbes 37% taustaosooni tasemest seotud metaaniga. Kuna kuumus ja päikesevalgus mõjutavad samuti maapinnalähedase osooni teket, suurendavad kliimamuutuste mõjud tõenäoliselt ka osooniga seotud riske, eriti Euroopa lõunapoolsetes piirkondades.
Eesti ei erine metaaniheite päritolu poolest teistest Euroopa riikidest − suurem osa heitest on põllumajandusliku päritoluga, millele järgneb jäätmekäitlus. 2022. a Eesti inimtekkelistest kasvuhoonegaasidest moodustas metaan terve riigi kogu heitkogustest 8% (suurima osakaaluga oli CO2, moodustades 84%).
Maapinnalähedasele osoonile (O3) kehtestatud 8 tunni sihtväärtuste ületamiste arv on Eestis püsinud lubatu piires. Loe täpsemalt: Keskkonnaülevaade - ilm ja kliima Keskkonnaportaal; Kasvuhoonegaasid Eestis | Kliimaministeerium. Täismahus Eesti keskkonnaseire aruannete ja andmetega on võimalik tutvuda Keskkonnaseire infosüsteemis KESE. Reaalajas õhu kvaliteedi infot näeb ohuseire.ee.
Maapinnalähedane osoon kahjustab inimeste tervist ning on seotud hingamisteede haiguste ja enneaegsete surmadega. EL-is ületab osoonitaseme piirmäär jätkuvalt Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitatud taset, kusjuures 94% EL-i linnarahvastikust puutub kokku selle kahjuliku mõjuga. WHO õhukvaliteedi juhendväärtustest kinnipidamine võiks potentsiaalselt EL-is ära hoida 70 000 enneaegset surma aastas.
Maapinnalähedane osoon mõjutab ka ökosüsteeme ja põllumajandustoodangut. See vähendab taimede kasvukiirust ja saagikust ning hinnanguliselt põhjustab igal aastal Euroopas toidukultuuridele vähemalt 2 miljardi euro suurust kahju.
Rohkem teavet EL-i meetmete kohta metaaniheite vähendamiseks:
Eestis on EEA kontaktasutuseks Keskkonnaagentuur.
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles