Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) viis 2024. aastal läbi 34 taimekahjustaja seiret, mille käigus tuvastati kolm juba varem Eestis leitud ohtlikku taimekahjustajat: kollane kartuli-kiduuss, valkjas kartuli-kiduuss ja tomativiirus Tomato brown rugose fruit virus (ToBRFV). Uusi karantiinseid taimekahjustajaid möödunud aasta seirete käigus ei leitud.
PTA viis 2024. aastal läbi kokku 34 ohtliku taimekahjustaja seiret, mille käigus teostati ühtekokku 1603 kontrolli ning võeti 1383 proovi laboratoorseks analüüsiks. “Teeme seiret selliste taimekahjustajate puhul, mis meie territooriumil levinud ei ole, kuid mille puhul on oht, et nad inimese kaasabil või loodusliku leviku teel siia jõudes suurt majanduslikku- ja keskkonnakahju tekitavad,“ selgitab PTA taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna nõuniku Birger Ilau.
Tema sõnul on ameti põhieesmärgiks tuvastada karantiinsed taimekahjustajad võimalikult varakult, kui nende tõrjumine ja leviku takistamine on veel võimalik. “Euroopa Liidus (EL) on õigusaktiga kinnitatud nimekiri karantiinsetest taimekahjustajatest, mille seired on liikmesriikidele kohustuslikud. Olulisemate ja meile suuremat ohtu kujutavate kahjustajate puhul tehakse seiret igal aastal ja kõikide teiste karantiinsete taimekahjustajate seireid tehakse vähemalt üks kord 7 aasta jooksul,“ ütleb Ilau.
Lisaks tehakse igal aastal kaitstava piirkonna karantiinse taimekahjustaja viljapuu-bakterpõletiku tekitaja seiret ning Euroopa Komisjoni erimeetmetega reguleeritud taimekahjustajate kohustuslikke seireid.
Möödunud aastal tuvastatud ohtlikele taimekahjustajatele rakendati tõrjemeetmed
2024. aasta seirete käigus tuvastati kolm juba varem Eestis leitud ohtlikku taimekahjustajat ja kõikidel juhtudel rakendati tõrjemeetmed. “Neljal korral tuvastati karantiinseid kartuli-kiduussi liike: kolmel korral kollane kartuli-kiduuss ja ühel korral valkjas kartuli-kiduuss. Tõrjemeetmena on saastunud põldudel kuuel järgneval aastal viljeluspiirang,“ ütleb Ilau.
“Kahes tootmiskohas tuvastati ohtlik tomativiirus Tomato brown rugose fruit virus, mille leidude puhul on vastavalt EL-is kehtestatud ametlikele tõrjemeetmetele keelatud nakatunud taimi turustada, kuid nakatunud viljad võib söögiks turustada. Ühes leiukohas kasvatati tomatitaimi viljade, teises taimede turustamiseks,“ räägib spetsialist.
2024. aasta seirete käigus uusi karantiinseid taimekahjustajaid ei leitud.
Kaitstava piirkonnana kontrollitakse eriti põhjalikult viljapuu-bakterpõletiku tekitajat
Eraldi väljatoomist väärib kaitstava piirkonna karantiinne taimekahjustaja viljapuu-bakterpõletiku tekitaja õunapuudel, pirnipuudel, tuhkpuudel, pihlakatel jt roosõielistel taimedel. “Viljapuu-bakterpõletiku seiret tehakse igal aastal väga põhjalikult, mis tähendab seda et kõiki viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimede istikute tootjaid kontrollitakse vegetatsiooniperioodi jooksul kaks korda ja igal aastal võetakse Eestis toodetud istikutelt ka proovid,“ selgitab Ilau.
Lisaks tehakse viljapuu-bakterpõletiku seiret viljapuuaedades, haljasaladel, metsades ja mujal. “Kaitstava piirkonna staatus tähendab muuhulgas seda, et Eestisse võib tuua ja siin müüa vaid selliseid peremeestaimede istikuid, mis pärinevad piirkondadest, kus viljapuu-bakterpõletikku ei esine ning vastav märge peab alati olema ka müüdavate istikute küljes oleval taimepassil,“ täpsustab Ilau.
2024. aasta karantiinsete taimekahjustajate seirete ülevaatega saab lähemalt tutvuda PTA kodulehel.
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Ãœles