Regionaal- ja Põllumajandusministeerium viis 2024. aasta lõpus koos ASiga Kantar Emor läbi üle-eestilise elanike rahulolu uuringu. Uuring keskendus kohalike omavalitsuste pakutavatele teenustele, ühistranspordile ja jäätmekäitlusele.
Foto: Katrin Press
Kohalike elanike rahulolu uuring viidi läbi mullu novembris ja detsembris ning kokku vastas küsimustele 9713 inimest üle riigi. Sama uuringut on varem läbi viidud ka 2020. ja 2022. aastal.
„Uuringu tulemused näitavad, et inimeste rahuolu oma kodukoha omavalitsuse pakutavate avalike teenuste ja elukeskkonnaga pole oluliselt muutunud,“ rääkis regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Terras.
„Tugevalt mõjutab tulemusi olukord, kus omavalitsuste finantsolukord on halvenenud ja nad on pidanud tegema raskeid otsuseid teenuste ümberkorraldamisel,“ lisas minister.
2022. aastal oli elukeskkonnaga rahul 77 protsenti vastanutest, kuid 2024. aastal oli rahulolevate osakaal langenud 69 protsendini.
Omavalitsute võrdluses on aga samas näha erisusi. Näiteks Lääne-Nigula valla elanike rahulolu on teinud suure hüppe paremuse poole. Kui 2022. aasta uuringus oli valla elanike rahulolu elukeskkonnaga omavalitsuste võrdluses kümne viimase seas, siis sel korral oli see juba kümne esimese hulgas.
Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Mikk Lõhmus ütles, et muudatus on tingitud valla pühendumusest muuta teenuseid paremaks. „Lääne-Nigula vald on viimastel aastatel oluliselt panustanud valla kuvandisse, kohalikesse teenustesse ja finantsseisu parandamisse. Numbrid viitavad, et valitud suund on olnud õige, mis väljendub muu hulgas inimeste kasvanud rahulolus.“
Võrreldes 2022. aastaga on langenud ka elanike rahulolu kohalike omavalitsuste pakutavate teenustega. Kahe aasta eest oli teenustega rahul 47 protsenti vastanutest, kuid nüüd oli rahulolevate osakaal langenud 40 protsendini.
Piirkonniti on siiski olnud muutusi mõlemas suunas. Suurima hüppe tegi Häädemeeste vald – selle elanikest oli kohalike teenustega kaks aastat tagasi rahul vaid 41 protsenti, kuid nüüd on rahulolu tõusnud juba 50 protsendini.
Uuringu tulemustest selgub, et tõusnud on rahulolu lasteaedade, põhikoolide ja gümnaasiumite kaugusega. Paremaks on muutunud ka panga- ja pakiautomaatide kättesaadavus.
Kuna käimas on omavalitsuste jäätmereform, võttis uuring lisaks eraldi fookusesse ka jäätmekäitluse. Ligi 91 protsenti vastanutest väitis, et käitleb vähemalt osa jäätmetest liigiti. Suurim motivaator liigiti kogumise suurendamiseks on vastanute hinnangul teadmine, et jäätmed jõuavad uuesti ringlusesse. Oluliseks peeti ka sorteerimisjuhendite ja kogumissüsteemide selgust.
„Just nende kitsaskohtade lahendamisega tegeleb Kliimaministeeriumi algatatud jäätmereform,“ ütles Kliimaministeeriumi olmejäätmete valdkonna juht Katrin Koppel.
„Parem liigiti kogumine on eeldus, et rohkem jäätmeid jõuaks ringlusse. Reformi toetav digitaalne andmevahetus parandab valdkonna läbipaistvust ja usaldust selle suhtes, et meie kogutud jäätmetest tekib uus väärtus,” lisas Koppel.
Eesti regionaalarengu poliitika üks eesmärke on tagada, et eri piirkondade elukvaliteedis ei oleks liiga suuri erinevusi ning et rahulolu elukeskkonna ja kohalike teenustega kasvaks kõikjal Eestis.
Uuringu tulemused on avalikustatud portaalis MinuOmavalitsus.ee. Tulemustega saab tutvuda nii interaktiivse töölaua kui ka koondtulemuste tabelite kujul. Samuti saab andmeid ise analüüsida, kasutades anonüümitud üksikvastuste faili.
|
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles